Armani Pogosjan: Põhiseaduse riigikaitse peatükk väärib senisest põhjalikumat lahti mõtestamist

Tähistamaks Põhiseaduse 30. aastapäeva, arutlevad Ellex Raidla eksperdid põhiseaduses sätestatud erinevate õiguste ja käsitluste päevakajalisuse teemadel Postimehe veergudel jooksvalt läbi 2022. aasta. Ellex Raidla jurist Armani Pogosjan analüüsib riigikaitse peatükki.

Põhiseaduse 10. riigikaitse peatüki kommentaaride analüüs näitas, et alles 2017. aastal viidati vajadusele tõlgendada peatükki nii, et see hõlmaks ka küberjulgeolekut. Küberturvalisust mõtestades selgubki, et olulisemaks kitsaskohaks on selguse puudumine, milline vastutusahel käivitub küberruumi kaitse või selle ründe korral. Õigusselgust saaks luua põhiseaduse kommenteeritud väljaandes küberturvalisuse teema põhjalikum lahtimõtestamine.

Riigi julgeoleku kontekstis on põhiseaduse üheks mõtteks kaitsta riiki ja elanikkonda ähvardavate ohtude eest. Tänapäeval peituvad ohud ka küberruumis, mistõttu riiki tuleb põhiseaduse mõtte kohaselt kaitsta ka küberruumis. Riigikaitse, millega tagatakse riigi julgeolek, ei piirdu üksnes sõjalise riigikaitsega, vaid on laiem ja muutuv mõiste, mis sõltub riiki ähvardavatest julgeolekuohtudest ning riigi julgeolekupoliitikast. Riigikaitse peamisteks tegevussuundadeks on aga lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamine ja strateegiline kommunikatsioon. Kõigi nende tegevussuundade efektiivne toimimine on järjest enam sõltuvuses toimivatest IKT-st ning küberturvalisusest laiemalt.

Nõnda tuleb järeldada, et küberturvalisusega on hõlmatud riik tervikuna ning seetõttu tuleb küberturvalisuse tagamist riigi julgeoleku tagamisel sõnastada põhiseaduses sama selgelt nagu seda on tehtud riigikaitse tagamise põhimõtete puhul.

Kui seni on põhiseaduse kommenteeritud väljaannete autorid jäänud küberturvalisuse mõtestamise puhul paindliku tõlgenduse juurde, võiks uuele kommenteeritud väljaandele mõeldes minna oluliselt detailsemaks.

Näiteks võiks olla avatud küberruumi legaaldefinitsioon selliselt, et nii riigivõimu kandjatele kui teistele õigussubjektile oleks selge, milline on selle ruumi ulatus ja vastutuse piirid. Lisaks, millistest põhimõtetest lähtudes riik kaitseb subjektide õigusi ja millistest lähtudes isikud ise peaksid juhinduma. Samuti aitaks riigikaitsele küberruumis kaasa institutsionaalse vastutusahela avamine küberruumis peituvate ohtude ja küberründe korral. Kui võime eeldada, et igaüks meist teab, kuidas käituda ja kuhu pöörduda tulekahju puhkemise või inimesega juhtunud õnnetusjuhtumi korral, siis samasugune käitumisahel võiks igaühele selge olla ka küberruumis toimuvate juhtumite puhul. Arvestades kui mastaapset kahju võib põhjustada strateegiliste objektide halvamine küberruumis ründeid korraldades, on nii riigikaitse põhimõtete kui vastutusahela selgem mõtestamine põhiseaduse mõistmisel asjakohane ja hädavajalik.

Küberturvalisuse riikliku korralduse sõnastamine põhiseaduse kommenteeritud väljaandes saab olla suuna näitajaks nii õigusruumile kui ka kõigile neile, kes vastutavad küberturvalisuse tagamise eest. Selgelt sõnastatud küberturvalisuse korraldus lahendab ära olukorra, kus asjaosalised mõtestavad korraldust oma äranägemise järgi. Selge sõnastus võib olla lahenduseks juhtimissüsteemi, sh ülesannete jaotuse ja vastutusahela ebaselgusele. Nõnda saab läbi kommentaaride anda senisest selgema suunise, mis oleks aluseks õiguskorrale ja lõppastmes ka kõigile õiguse rakendajatele.

Artikkel ilmus 26.09.2022 Postimehes.