Digitaalne euro võib saada reaalsuseks aastaks 2028

Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui ka maksekaartide kasutamine. Ka Covid19 pandeemia suurendas oluliselt digitaalsete maksete osakaalu. Digitaalse euro kasutuselevõtt peaks olema järgmine samm digitaalse maksekeskkonna arendamiseks. Euroopa Keskpank on digitaalse euro kasutuselevõtu analüüsi ning ettevalmistusega tegelenud juba 2020. aastast eesmärgiga, et veel enne 2030. aastat saaks digitaalne euro euroalal ametlikuks maksevahendiks. Teemat avavad Anneli Krunks ja Marion Müürsepp.

Mis on digitaalne euro?

Praegusel hetkel kasutame maksete tegemisel sularaha või digitaalsete maksete korral meie maksekontol olevat raha. Digitaalne euro võimaldaks alternatiivset makseviisi, kus Euroopa Keskpank emiteerib digitaalse euro, millega on võimalik sooritada digitaalseid makseid raha maksekontol hoidmata. Seega on digitaalne euro üheaegselt alternatiiv nii sularahaga kui pangakonto kaudu maksete tegemisele.

Digitaalse euro kasutuselevõtu korral saaksid inimesed hoida digitaalseid eurosid selleks loodavas rakenduses ehk digitaalses rahakotis. Seejuures kanded digitaalsesse rahakotti ning sealt välja peaks toimuma jätkuvalt läbi inimese krediidi- või makseasutuses asuva maksekonto. Oluline on, et digitaalne rahakott peaks olema kättesaadav ka võrguväliselt ehk selleks ei pea olema internetiühendust.

Oluliseks piiranguks digitaalse euro puhul on aga see, et maksevahendina saaksid seda kasutada üksnes füüsilised isikud. See tähendab, et füüsilisel isikul oleks võimalik digitaalset eurot kasutada kõikjal euroalal maksete tegemiseks, näiteks poes toodete eest tasumiseks. Samas digitaalse euro laekumisel kaupmehele või muule äriühingule konverteeritakse see koheselt kommertspangarahaks. Seega saaksid maksed äriühingute vahel toimuda üksnes senisel viisil ning nemad digitaalset eurot enda makseteks kasutada ei saa. Küll peavad äriühingud võimaldama üldjuhul füüsilistel isikutel digitaalses euros tasumist.

Kas ja milleks on digitaalne euro vajalik?

Digitaalse euro kasutuselevõtu peamise eesmärgina on nähtud võimalust lihtsustada digitaalsete maksete tegemist tavainimestele, pakkudes alternatiivi nii sularahale kui olemasolevatele digitaalsetele makselahendustele. Lisaks nähakse digitaalses euros turvalisemat alternatiivi senistele elektroonilistele maksevahenditele. Selle võrguväline funktsioon võimaldaks teha digitaalseid makseid olukorras, kus näiteks krediidiasutuste makselahendused on häiritud või (interneti)ühendus on katkenud. Seejuures oleks võrguühenduseta makse privaatsuselt võrdväärne sularahamaksele. Samuti toimuksid maksete vahendajate (krediidiasutused ja makseasutused) puudumise tõttu maksed digitaalse euroga koheselt ning ilma teenustasuta.

Eelnimetatud üldpraktiliste põhjuste kõrval nähakse digitaalses euros olulist rolli ka geopoliitiliselt. Seda põhjusel, et Euroopa Liit sõltub hetkel suuresti Euroopa Liidu välistest makselahendustest. Digitaalne euro oleks üleeuroopaline alternatiiv sellistele lahendustele. Lisaks peaks Euroopa Keskpanga hinnangul digitaalse euro kasutuselevõtt võimaldama ligipääsu digitaalsetele maksetele ka neile, kellel maksekonto mis tahes põhjusel puudub.

Digitaalse euro kasutuselevõtu laialdasus (ja seejuures vajalikkus) sõltub siiski konkreetses riigis olemasolevatest digitaalsete maksete lahendustest. Eestis ning ka paljudes teistes liikmesriikides, kus on hästi arenenud digitaalsed makselahendused ning sularaha kasutus teisejärguline, saab digitaalse euro levik olema tõenäoliselt pigem tagasihoidlik. Oluline ja mugav alternatiiv on see siiski sellistel juhtudel ning kohtades, kus näiteks maksekaardiga tasumine võimalik ei ole.

Millega peaksid finantsettevõtted arvestama digitaalse euro kasutuselevõtul?

Digitaalse euro kasutuselevõtt kätkeks endas finantsettevõtetele nii riske kui ka võimalusi. Üheks peamiseks riskiks seoses digitaalse euro kasutuselevõtuga on peetud hoiuste vähenemist krediidiasutustest. Hoiuste suur väljavool krediidiasutustest füüsiliste isikute isiklikesse digitaalsetesse rahakottidesse võiks avaldada pangandussektorile negatiivset mõju. Sellel eesmärgil on plaanitud piirata summat, mida füüsiline isik saab digitaalse eurona enda digitaalses rahakotis hoida. Seni on räägitud 3000 eurost, kuid konkreetne summa on veel täpsustamisel. Lisaks hoiuste mahule mõjutaks digitaalse euro kasutuselevõtt ning sellega digitaalsete maksete võimaldamine ka seniste digitaalsete makselahenduste mahtusid.

Siiski ei ole digitaalse euro näol tegemist asendusega sularahale või senistele digitaalmaksetele, vaid alternatiiviga. Võttes arvesse, et digitaalse euro kasutamine saab olema piiratud summaliselt, seda saavad kasutada makseteks üksnes füüsilised isikud ning praegused digitaalsed makselahendused on inimestele juba mugavad ja lihtsad, võiks digitaalne euro olla alternatiiv ennekõike füüsiliste isikute poolt sularaha kasutamisele. Seega kindlasti oleks digitaalse euro kasutuselevõtul mõju nii hoiuste kui maksete mahtudele, kuid pigem on see limiteeritud.

Seega peaksid krediidi- ja makseasutused riskide kõrval nägema digitaalses euros ennekõike võimalust täiendada enda poolt pakutavaid digitaalseid finantsteenuseid. Digieuromakseteenuseid võivad kõik Euroopa Liidus tegevusloa saanud makseteenuse osutajad pakkuda selleks täiendavat tegevusluba taotlemata. Seejuures digieuromakseteenuseid, mis on hädavajalikud füüsiliste isikute poolt digitaalse euro kasutamiseks, tuleb osutada tasuta. Samal ajal võivad makseteenuse osutajad pakkuda tasu eest täiendavaid digieuromakseteenuseid. Seega peaksid digitaalse euro kasutuselevõtul makseteenuse osutajad mõtlema sellele, milliseid täiendavaid digieuromakseteenuseid võiks pakkuda ning kuidas sellest tulenevalt muuta seni füüsilistele isikutele pakutavaid tooteid ja teenuseid.

Käesoleval hetkel on digitaalne euro ettevalmistusfaasis. Selle raames on loomisel digitaalse euro õiguslik reeglistik, valitakse digitaalse euro infrastruktuuri pakkujaid ning konsulteeritakse asjakohaste huvigruppidega. Otsustus, kas liikuda digitaalse euroga ettevalmistusfaasist pilootfaasi on planeeritud 2025. aasta teise poolde. Positiivse otsuse korral testitakse pilootfaasis juba digitaalse euro toimimist reaalsetes olukordades. Praeguste plaanide kohaselt ning kui testimine läheb edukalt, võiks Euroopa Keskpanga hinnangul digitaalse euro võtta kasutusele 2028. aastal.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.