Oluline osalus: Millega tuleb arvestada finantsasutuse omanikel nende sobivuse hindamisel?

Finantsasutuse tegevusloa protsessi osaks on omanike hindamine. Kui üldises korras tuleb omanike kohta esitada üksnes põhilised andmed, siis teatud omanike kohta tuleb esitada oluliselt rohkem informatsiooni. Sellisteks omanikeks on olulise osaluse omandajad.

Kes on olulise osaluse omandajad?

Olulise osaluse puhul eristatakse otsest ja kaudset olulist osalust. Praktikas tekitab eelkõige probleeme kaudse olulise osaluse kindlaksmääramine. Üksnes Eesti õigusaktide alusel on raske määratleda, kes on kaudse olulise osaluse omaja. Sellest tulenevalt tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu nõudeid, mis kohalduvad peaaegu kõikidele finantsasutustele (välja arvatud krediidiinkassodele ja -ostjatele).

Kaudse olulise osaluse määratlemiseks on erinevaid lähenemisi. Eesti on otsustanud nn kontrollikriteeriumi kasuks, mis tähendab, et kaudse olulise osaluse omandaja on füüsiline või juriidiline isik, kes:

1. omandab otsese või kaudse kontrolli ettevõttes, mis omab otsest või kaudset kontrolli finantsasutuses;
2. omab otsest või kaudset kontrolli ettevõttes, mis omandab olulist osalust finantsasutuses.

Lõplik kaudne osalus kuulub igal juhul kaudse olulise osaluse omaja üle kontrolli omavale füüsilisele isikule.

Kontrolli saab kindlaks määrata esmajärgus vastavalt osaluse suurusele (protsentides) või häälte arvule finantsasutuses. Samas ei tohi unustada, et kontrolli ettevõttes võib omada ka muul viisil, näiteks läbi olulise mõju (nimetatud ka kui valitsev mõju) omamise finantsasutuse üle. Seega tuleks tähelepanelikult jälgida ega ei ole asjaolusid, mis võiksid viidata olulise mõju omamisele. Sellisteks asjaoludeks võivad muuhulgas olla:

• osanikule või aktsionärile on mõne lepingu või finantsasutuse põhikirjaga antud täiendavaid õigusi;
• osanik või aktsionär on samuti finantsasutuse juhtorgani liige, tal on selles esindaja või ta võib määrata sellesse oma esindaja;
• aktsionäridevahelised lepingud, millest tulenevalt on teatud omanikul võimalus avaldada olulist mõju.
• omandaja võime osaleda finantsasutuse tegevust ja finantsstrateegiat käsitlevates otsustes ning neid mõjutada.

Olulise mõju hindamiseks tuleb võtta arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid kogumis.

Nõuded ja praktilised nüansid seoses olulise osalusega

Olulise osaluse omandaja suhtes viiakse läbi sobivuse hindamine, mille raames tuleb hinnata nii olulise osaluse omandaja ärialast mainet, selle juhtorgani liikmete tausta, finantsvõimekust jm asjaolusid, mis on olulised finantsettevõtte arenguks ning usaldusväärsuse tagamiseks. Seejuures tuleb arvestada alljärgnevaga:

• Kuivõrd olulise osaluse omandajal peab olema laitmatu ärialane maine, tuleb hinnata isiku varasemat käitumist äritegevuses.
• Sarnaselt finantsasutuse juhtorganite liikmetele, tuleb esitada informatsioon olulise osaluse omandaja juhtorganite liikmete kohta. Samas ei hinnata olulise omandaja juhtorganite liikmete sobivust samal tasemel finantsettevõtte juhtorgani liikmete omaga. Siiski tuleb näidata, kuidas nende taust toetab läbi omandaja finantsasutuse juhtimist.
• Olulise osaluse omandaja peaks valmistuma selgituste andmiseks selle kohta, kust on pärit vara, millega omandatakse või suurendatakse olulist osalust finantsasutuses. Sealhulgas peaks olema valmis vajadusel esitama täiendavaid tõendeid vara päritolu kohta.
• Tulenevalt finantsasutuse kapitalinõuetest tuleks hinnata seda, kas olulise osaluse omandajal on võimalus finantsasutust vajadusel majanduslikult toetada ning olla valmis selgitama, millistest rahalistest vahenditest ja kui suures ulatuses selline toetus võiks tulla.
• Samuti tasub läbi mõelda, millised on omandaja edasised plaanid seoses finantsasutuse äritegevusega pärast osaluse omandamist või suurendamist, et vajadusel olla valmis neid selgitama.

Millal tuleb teavitada olulisest osalusest?

Tegevusloa taotlemise raames tuleb avaldada informatsioon kõikide oluliste osaluste kohta finantsasutuses. Juhul, kui puudub otsene või kaudne oluline osalus finantsasutuse üle, tuleb tegevusloa taotlemise protsessi käigus ka seda selgitada. Samas tuleb ka pärast vastava tegevusloa saamist järjepidevalt hinnata, kas muutused finantsasutuse omanike ringis toovad kaasa oluliste osaluste tekkimise või kadumise. Seetõttu peaks finantsasutusel olema sisemine kindlaksmääratud protsess selleks, et tagada finantsasutuse omanike ringi pidev hindamine.

Olulise osaluse puhul tuleb finantsjärelevalvet teavitada olulise osaluse omandamisest või selle suurendamisest finantsasutuses. Teatises tuleb seejuures selgitada, millised asjaolud toovad kaasa otsese ja/või kaudse olulise osaluse. Seejuures peavad olema teatisele lisatud kõik seaduse kohaselt nõutavad dokumendid. Ühtlasi on isikul teavitamiskohustus ka juhul, kui ta kaotab otsese või kaudse olulise osaluse finantsasutuses või vähendab seda või loobub sellest. Samuti on finantsasutus ise kohustatud teavitama olulist osalust muutvast tehingust või sündmusest sellest teadasaamisel.

Seega, mida keerukam on finantsasutuse omandistruktuur, seda rohkem tuleb tähelepanu pöörata osaluste omajate määratlemisele. Kui olulise osaluse omandajaid ei ole võimalik selgelt kindlaks määrata või kui nad ei vasta nõuetele, võib see negatiivselt mõjutada tegevusloa menetlust. Lisaks ei toimu muutusi olulises osaluses, kui isik ei ole sellest nõuetekohaselt teavitanud. Võttes arvesse eeltoodut on vajalik hoolikalt läbi mõelda kõik asjaolud, mis võivad mõjutada olulise osaluse kindlaksmääramist.

Artikli on kirjutanud Ellex Raidla eksperdid Anneli Krunks ja Marion Müürsepp.