Finantsinnovatsioon 2025: tänased otsused, mis kujundavad homset finantsmaastikku

Finantsinnovatsioon on teatud määral voolav ja ettenägematu. Ka 2025. aastat on ilmestanud ilmselt kõige paremini ammu planeeritud arengud ja ootamatused, kirjutavad Ellex Raidla fintech valdkonna juht Anneli Krunks ja partner Marko Kairjak.

Ammu planeeritud muutustest on peamiseks teemaks olnud küberturvalisuse reform (DORA), mille uued nõuded hakkasid kehtima 2025. aasta alguses. Reformiga tahab EL tagada, et Euroopa finantssektoris on head ja kõrgel tasemel reeglid võimalike andmelekete ja küberrünnete ärahoidmiseks. Reeglid näevad ette riski hindamise, testimise ja pideva monitoorimise kohustuse, samuti nõuded kolmandast isikust IT teenuse osutajate kasutamisele. Kui kõik õnnestub, peaks EL selles osas olema USA ja Aasiaga võrreldes finantsteenuste kasutamiseks oluliselt turvalisem koht, mis panustab EL turvalisusesse ka praeguste geopoliitiliste tendentside valguses.

Geopoliitika on paratamatult teema ka finantssektoris ja 2025. aasta algusest on see tõusetunud just maksesüsteemide sõltumatuse valguses. Meie senine ettekujutus on olnud, et euro on meie oma ja maksed euros on midagi sellist, mis on ka meie teha ja hallata. Samas enamik makseid tehakse praegusel ajal kasutades USA operatsioonisüsteeme kasutavaid telefone ja kellasid (Apple, Google) ja väga sageli ka USA päritolu kaarte kasutades (Visa, aga ka suuresti Mastercard). Peale selle, et see kõik tähendab, et meie andmed maksete osas jooksevad lõppastmes lombi taha, tähendab see ka suurt süsteemset riski – ootamatu samm USA-st võib kogu meie maksesüsteemi halvata. Sellise riski haldamiseks otsib Euroopa lahendust maksete valdkonnas iseseisvuse saavutamiseks, ja ennekõike nähakse lahendust makseteenuste turu reformist (PSD3/PSR) ja nn digitaalse euro kasutuselevõtust. Pole siis ka ime, et pärast testperioodi on EL otsustanud minna edasi digitaalse euro projektiga eesmärgiga võtta see maksevahendina kasutusele alates 2029. aastast.

Oodatult suur on AI mõju olnud finantsteenustele – AI on nüüd juba parim hindaja meie laenuvõimekuse osas, asendamatu abimees rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamisel, kliendisuhtluses ja muudes finantsteenuste pakkumisega seotud nüanssides. EL tasemel on küsimus selles, kas nö klassikaline finantsregulatsiooni raamistik on üldse sobiv uuel AI ajastul. AI on uus reaalsus ning seda mitte üksnes finantssektoris. Loodame vaid, et regulatsioonid käivad innovatsiooniga käsikäes.

Käesolev aasta on muutnud ka krüptosektorit, olles nüüd finantssektoriga võrdväärselt reguleeritud (MiCAR). MiCAR mõjul on tulnud turule esimesed krüptovarateenuse osutajad, kes pakuvad oma teenuseid kõigis liikmesriikides ühetaoliselt. EL on suutnud seejuures meelitada ühisturule nii väiksemaid turuosalisi kui suuri USA hiidusid. Näha on olnud nii traditsioonilise finantssektori huvi kasvu krüptoteenuste pakkumisele kui ka traditsiooniliste majandussektorite esindajate soovi saada osa krüpto regulatiivselt turvalisemast tulekust.

Lõppeks on uusvana väljakutse finantssektorile reeglite paljusus ja eriti selle mõju fintech ettevõtetele. Finantsteenuste valdkonnas on see probleem olnud teadvustatud juba 15 aastat, ja lahendust pole leitud. Kui teatud valdkondades on tehtud samme reeglite lihtsustamisel, tuleb nt selle sama makseteenuste ja küberturvalisuse reeglistikuga uusi reegleid pea igapäevaselt. Need on kohati ülitehnilised (ei meenutagi enam nö reeglit) ja eeldavad tugevat taustateadmist. Vaatame seejuures huviga Eesti algatust vähendada reegleid finantssektoris.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäeva Finantsuudistes.