PSD3 ja PSR arengud: mida oodata EL makseteenuste reformist?

Euroopa Liit on juba aastaid ette valmistanud põhjalikku makse- ja e-raha teenuseid puudutavat regulatiivset reformi. 2023. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon kauaoodatud ettepanekud muudetud makseteenuste direktiivile (PSD3) ning uue makseteenuste määrusele (PSR).

Pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 2024. aasta aprillis, ootasid paljud turuosalised, et PSD3 ja PSR lõplikud tekstid avaldatakse 2025. aasta alguses. Euroopa Nõukogu läbirääkimised kujunesid aga oodatust ajamahukamaks ning oma seisukoht suudeti ametlikult kokku leppida alles 2025. aasta juunis, mis on enam kui aasta pärast Parlamendi positsiooni vastuvõtmist.

See samm sillutas küll teed EU institutsioonide vahelisteks kolmepoolseteks läbirääkimisteks, kuid on selge, et teekond regulatsioonide lõpliku versioonini, mis kujundaks ümber maksete ja e-raha valdkonna, on jätkuvalt keeruline. Seadusandliku protsessi lõppfaasi lähenedes on hea hetk vaadata peale sellele, millised on EL institutsioonide positsioonid.

Kommenteerivad Ellex Raidla eksperdid Anneli Krunks ja Marion Müürsepp.

• Kapitali piirmäärad tekitavad endiselt vaidlusi. Kapitalinõuded on kujunenud üheks kõige üllatavamaks vaidluskohaks, eelkõige Euroopa Nõukogu erineva lähenemise tõttu. See puudutab eriti e-raha ja rahasiirde teenuse pakkujaid.Komisjon pakkus e-raha teenusepakkujatele kapitalilävendi suuruseks 400 000 eurot, kuid Nõukogu on teinud ettepaneku langetada see 150 000 euroni. Rahasiirde teenusepakkujate puhul nägi esialgne ettepanek ette 25 000 euro suurust kapitalilävendi, kuid Nõukogu on soovinud seda hoopis tõsta 150 000 euroni.

  Nii suured lahknevused tähendavad, et kolmepoolsetel läbirääkimistel tuleb leida kompromiss.

• Agentide kasutamine e-raha teenusepakkujate poolt vajab täpsustamist. E-raha teenusepakkujate poolt agentide kasutamine on jäänud küsimuseks, mis vajab edasist täpsustamist. Komisjon nägi esialgses ettepanekus ette eraldi raamistikku e-raha turustajate kasutamiseks, hõlmates nii e-raha turustamist kui ka lunastamist, ning nõudis, et nende kasutamiseks läbiksid e-raha teenusepakkujad piiriülese laienemise menetluse.Nõukogu on aga seda lähenemist oluliselt muutnud, kehtestades agentide süsteemi (sarnaselt makseteenuse pakkujatele). Selle järgi peaksid e-raha teenusepakkujad agentide kasutamiseks küll jätkuvalt läbima piiriülese laienemise menetluse, kuid agentide tegevuspiiranguks jääks ainult lunastamine, jättes e-raha turustamise nende pädevusest välja.

  See muudatus vähendaks märkimisväärselt regulatiivset koormust ja lihtsustaks piiriülest tegevust, tagades samas oluliste lunastamise funktsioonide järelevalve.

• Piiriülese laienemise menetluse tähtajad on ebaselged. Piiriülese laienemise tähtaegade osas puudub seni üksmeel. Komisjoni algne seisukoht nägi ette, et kehtima jääb senine maksimaalne tähtaeg kolm kuud. Parlament pooldab see-eest oluliselt lühemat tähtaega (30 päeva), Nõukogu aga vastupidiselt pikemat, kuni neljakuulist perioodi.Kompromiss jääb tõenäoliselt nende ettepanekute vahele. On selge, et 30 päeva võib olla mõnes liikmesriigis haldusmenetluslikult ebarealistlik. Samas ei soovi turuosalised pikemat tähtaega, kui praegu kehtivad kolm kuud, sest see vähendaks õiguskindlust ja operatiivset tõhusust.
• Uue tegevusloa taotlemise nõue on endiselt päevakorras. Esialgne ettepanek kohustab kõiki kehtiva tegevusloaga makse- ja e-raha teenusepakkujaid 24 kuu jooksul PSD3 jõustumisest tõendama enda tegevuse vastavust uutele nõuetele.Euroopa Parlament on siin toonud sisse praktilisema lähenemise, rõhutades, et järelevalveasutused tohiksid nõuda ainult uut teavet ja dokumente, mis uute regulatsioonidega lisanduvad. Samuti näeb Parlamendi seisukoht ette võimaluse pikendada üleminekuperioodi, mis on turuosaliste poolt positiivselt vastu võetud.

  Üldjoontes jääb aga lähenemine samaks, mis tähendab, et järelevalveasutuste roll on määrava tähtsusega selge ja läbipaistva protsessi kehtestamisel.

• Pettuste ennetamine on keskne prioriteet. Kõik EL institutsioonid on rõhutanud pettuste ennetamise olulisust maksesektoris. Parlament ja Nõukogu on mõlemad lisanud Komisjoni esialgsele ettepanekule täiendavaid meetmeid, kinnitades, et pettuste tõkestamine jääb ka edaspidi PSD3 ja PSR-i keskseks osaks.
• Lahknevad seisukohad maksekontode pakkumise osas makseteenuse pakkujatele. Oluliseks vaidluskohaks on kujunenud, millistel juhtudel peaksid krediidiasutused olema kohustatud pakkuma makseteenuse pakkujatele maksekontosid . Euroopa Parlament ja Komisjon on selles osas võtnud oluliselt erinevad seisukohad.Euroopa Komisjon lubas oma algses ettepanekus krediidiasutustel konto avamisest keelduda või see sulgeda näiteks rahapesukahtluse või lepingu olulise rikkumise korral. Lisaks sellele võis aluseks olla ka sisuliselt palju laialdasemad olukorrad, kus näiteks teenusepakkuja ärimudelit peetakse liiga riskantseks või vastavuskulusid ülemäära kõrgeks.

  Euroopa Parlament on Komisjoni lähenemist veelgi laiendanud, nähes ette veelgi enam võimalusi pankadele kontode avamisest keeldumiseks . Nõukogu on seevastu võtnud põhimõtteliselt teistsuguse positsiooni, rõhutades, et juurdepääs maksekontodele peab toimuma objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel alusel. Riskantne ärimudel või kõrged kulud ei tohiks Nõukogu hinnangul olla keeldumise põhjus.

  Milline lähenemine lõpuks peale jääb, on lahtine.

Kuigi praeguse ootuse kohaselt avaldatakse lõplikud tekstid 2026. aasta esimeses kvartalis, võib arvukate muudatusettepanekute hulk kaasa tuua täiendavaid viivitusi.