Hegle Pärna esines üritusel „Research into Reality – Uurimusest praktikasse“
29. jaanuaril toimus Tartus sTARTUp Day 2025 raames kõrvalüritus „Research into Reality – Uurimusest praktikasse“, kus esinesid nii teadlased kui ka praktikud, arutledes, kuidas teadustööd saavad praktilisteks lahendusteks ettevõtluses ja avalikus sektoris. Ettekande pidas ka Ellex Raidla advokaat Hegle Pärna, kes avas tehisintellekti ja autoriõiguste keerulisi seoseid.
Generatiivne tehisintellekt ja autoriõigused – tulevikusuunad
Hegle Pärna ettekanne tõi esile olulised küsimused, millega tehisintellekti arendajad ja kasutajad peavad arvestama:
- Kas generatiivse tehisintellekti arendamine on kooskõlas autoriõigusega? Paljud tehisintellekti mudelid on treenitud andmekogudel, mis sisaldavad autoriõigusega kaitstud teoseid.
- Millised on õiguslikud riskid? Rahvusvaheliselt on nii hetkel käimas kui ka juba lõppenud mitmeid kohtuvaidlusi, sealhulgas Authors Guild v. OpenAI (USA, 2024) ja Kneschke v. LAION (Saksamaa, 2024), mis annavad suunised, kas ja kuidas autoriõigusega kaitstud teoseid on võimalik tehisintellekti jaoks kasutada.
- Milline võiks olla tasakaal innovatsiooni ja õiguskaitse vahel? Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks luua selgemad juhised tehisintellekti kasutamiseks autoriõigusega kaitstud materjalide puhul ning üheks eesmärgiks on soosida ka innovatsiooni.
Lahendused ja võimalikud arengud
Hegle rõhutas, et nii Euroopa Liidus kui ka globaalsel tasandil otsitakse lahendusi, mis toetaksid innovatsiooni, kuid säilitaksid ka autorite õigused:
- Selgem seadusandlus. Piiritleda selgemalt treeningandmete kasutamise võimalused äriliseks otstarbeks.
- Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise välistamine (ehk nn opt-out võimalus autoritele). Kuigi autorid saavad välistada oma teoste kasutamise tehisintellekti treeningandmetena, siis ühtsed tehnilised lahendused tagavad autorite õiguste parema kaitse.
