Maksuhaldur avaldas lõpliku juhendi debt push down finantseerimisstruktuuri maksukäsitluse kohta

Arutelud debt push down finantseerimisstruktuuri maksukäsitluse ümber on viimase kahe aasta jooksul, kui maksuhaldur tegeles aktiivselt juhendi välja töötamisega, püsinud tehingu- ja maksunõustajate tähelepanu keskmes. Juhendi lõplik versioon sai valmis ja avaldati maksuhalduri kodulehel 2024. a detsembris. Ning kuigi juhendi avaldamist varjutasid palju tähelepanu saanud maksutõusud ja ka lähenev pikk jõuluvaheaeg, ei saa juhendi olulisust tehinguturu ja Eesti majanduse jaoks tervikuna alahinnata, seda enam, et juhendi eelmiste tööversioonidega võrreldes sisaldab lõplik variant mitmeid muudatusi.

Debt push down juhendi eellugu

Debt push down finantseerimisstruktuuri puhul on tegemist M&A tehingutes laialdaselt kasutatava struktuuriga, kus omandamislaen antakse spetsiaalselt selleks otstarbeks asutatud valdusühingule, mis hiljem ühendatakse tehingu objektiks olnud sihtühinguga. Seejuures liigub laen sihtühingule, mis teenindab seda oma äritegevuse rahavoo arvelt. Kuigi struktuur pakub olulist paindlikkust finantseerimisel, on MTA näinud seda maksustamise seisukohast problemaatilisena.

Aastaid tagasi ei nähtud finantseerimisstruktuuris probleemi ning maksuhaldur oli andnud isegi siduva eelotsuse, milles pidas struktuuri majanduslikuks põhjendamiseks piisavaks, kui struktuuri kasutusele võtmine (valdus- ja sihtühingu ühendamine) tuleneb tehingu finantseerija vastavast nõudmisest.

Umbes 10 aastat tagasi võttis MTA siiski debt push down struktuuride osas kriitilisema suhtumise, millega kaasnes varasema positiivse siduva eelotsuse kokkuvõtte kodulehelt eemaldamine ning negatiivsete vastuste andmine turuosaliste uutele selgitustaotlustele. Siiski reaalsete maksumenetluste puudumise tõttu jätkus turuosaliste poolt debt push down struktuuride kasutamine nö teadliku riski võtmise raames.

Tõsine areng toimus 2023. a, kui maksuhaldur tõi päevavalgele debt push down struktuuride maksustamise juhendi projekti ning korraldas huvigruppidega (pangad, fondid, maksukonsultandid jt) mitu juhendi-teemalist ümarlauda.

Kuna juhendi esialgse versiooni kohaselt kuulus debt push down finantseerimisstruktuur sisuliselt ilma eranditeta ja täisulatuses tulumaksuga maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, tekitas see turuosalistes tõsist vastuseisu. Lisaks küsitavustele juhendi õiguslikes käsitlustes, pälvis juhend palju kriitikat selgelt negatiivse mõju tõttu Eesti M&A turule ja investeerimiskliimale üldiselt.

Laekunud tagasiside baasil muutis maksuhaldur juhendi projektis maksustamise õiguslikku alust ning võimaldas laenuteeninduselt tasutud tulumaksu arvesse võtmist dividendide jaotamisel. Leebemaks muutunud juhendis mainiti ka maksuhalduri poolt loobumist ajalooliste, st juhendi avaldamise eelsete, tehingute maksustamisest.

Debt push down juhendi lõplik versioon

Juhendi lõplik, maksuhalduri leheküljel avaldatud versioon sisaldab võrreldes eelnevate tööprojektidega taas mitmeid muudatusi.

Kõige olulisema muudatusena on maksuhaldur loobunud debt push down struktuuride nö automaatsest maksustamisest. Selle asemel on juhendisse kirjutatud üldine majandusliku tõlgendamise põhimõte, mille kohaselt kuulub struktuur maksustamisele üksnes juhul, kui see on suunatud maksueelise saamisele ja selle kasutamiseks puuduvad muud majanduslikud põhjused. Selliselt on juhend kindlasti rohkem kooskõlas nii maksuseaduste kui ka kohtupraktikaga.

Kuna struktuuri kasutamisel tekkiva potentsiaalse kuritarvituse sisuna näeb maksuhaldur varjatud kasumijaotist (ühinemise ära jäämisel pidanuks sihtühing valdusühingu laenumaksete finantseerimiseks esmalt dividende jaotama), siis laenuteeninduselt (nii põhiosa- kui intressimaksetelt) makstud tulumaksu saab maksumaksja arvesse võtta tulevikus dividendide jaotamisel.

Juhend sisaldab näiteid olukordadest, millal saab struktuuri kasutamine olla maksuhalduri hinnangul maksuneutraalne, samuti loetelu asjaoludest, mis võivad viidata kuritarvitusele. Positiivsena saab välja tuua asjaolu, et juhend loeb struktuuri kasutamist ärilisel eesmärgil toimuvaks, kui seda kasutatakse isiku poolt, kelle põhiline äritegevus seisneb ettevõtetesse investeerimises, st osaluste soetamises ja võõrandamises. Seega investeerimisfondide ning -ühingute poolt debt push down struktuuride kasutamine ei tohiks endas üldjuhul maksuriske kätkeda.

Samuti aitab juhendi kohaselt ärilist eesmärki põhistada see, kui valdus- ja sihtühingu ühinemise nõue tuleneb finantseerijast, sest on vajalik võetava laenu tagamiseks (tagatisvara asub enamasti sihtühingus) või muude krediidiasutustele kehtivate nõuete täitmiseks. Siiski ei pruugi ainuüksi finantseerija nõudmisest ärilise eesmärgi põhistamiseks piisata, vaid olulist rolli mängivad ka muud tehingut ümbritsevad asjaolud (näiteks ostjal tehingu tegemiseks omavahendite olemasolu või puudumine).

Täiesti uue asjana toob juhendi värske versioon sisse nn equity push down struktuuri võimaliku maksustamise sarnaselt debt push down’ile. Equity push down erineb debt push down tehingust selle poolest, et laenu võtmise asemel teeb ostjast emaühing valdusühingusse omakapitali sissemakse või konverteerib omakapitali varem antud laenu, kusjuures muud tehingu sammud, st ühinemine ja hiljem omakapitali väljamakse teostamine, toimuvad sarnaselt debt push-down tehinguga. Seega selliste omakapitali tehtud sissemaksete puhul, mida loetakse kuritarvitusteks, võib maksuhaldur keelata omakapitali sissemakse deklareerimise maksustamisõigusena ning seega välistada maksuvabad omakapitali väljamaksed tulevikus.

Kuna uus juhendi versioon ei too endaga kaasa automaatset debt push down ja equity push down struktuuride maksustamist, jättes sisse teatud paindlikkuse, siis ei ole maksuhaldur pidanud põhjendatuks ajalooliste tehingute juhendi kohaldamisalast välja jätmist ning vastav põhimõte on juhendist eemaldatud. See tähendab, et maksuhaldur on jätnud endale õiguse kontrollida ka enne juhendi avaldamist aset leidnud debt push down tehinguid, kui need peaksid MTA hinnangul sisaldama kuritarvitusi.

Tulevikuperspektiivid

Vaatamata sellele, et debt push down juhend on võrreldes selle esimeste versioonidega muutunud oluliselt paindlikumaks, tuleb turuosalistel laenu- ja omakapitali finantseerimisstruktuuride kasutusele võtmisel olla tähelepanelik. Enne debt push down või equity push down finantseerimisstruktuuri kasutusele võtmist on soovitav hoolikalt analüüsida selle majandusliku sisu põhistamise perspektiivi. Juhul, kui debt push down või equity push down struktuuri kasutamine osutub maksuhalduri juhendi valguses liialt kõrge riskiga tehinguks, tuleks võimalusel kaaluda alternatiivseid tehingustruktuure.

Dmitri Rozenblati pool kirjutatud artikkel ilmus 21.01 Äripäevas.