ECN+ direktiivi ülevõtmisel on Eesti koperdanud ise üles seatud tõketesse

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kes pole senini ECN+ direktiivi üle võtnud. Antud viivitust on põhjendatud erinevalt. Oma hinnangu olukorra tekkepõhjustest andsid Ellex Raidla jurist Miikael Tuus ja vandeadvokaat Martin Mäesalu. 

ECN+ direktiiv kohustab seadusandjat andma ELi liikmesriikidel sätestama teatud minimaalsed reeglid konkurentsiõiguse võimalike rikkumiste menetlemisel. Mõnes liikmesriigis eelnev olulisi muudatusi kaasa ei toonud. Eesti siseriikliku õigust on vaja enam muuta.  

Eestis on direktiivi ülevõtmine paljuski viibinud, kuna õiguspoliitiliseks valikuks on otsustatud keerulisima alternatiivi kasuks – direktiiv on otsustatud üle võtta loodavas uues haldustrahvimenetluses. Uue menetlusliigi loomiseks oleks vajalik luua terviklik seadustik. Selle asemel on koostatud konkurentsiseadust ja halduskohtumenetluse seadustikku üksikute sätetega täiendav eelnõu. Ettevõtjate kaitseõigused ei ole eelnõus tagatud piisavalt määral. Paljude ekspertide arvates on see lähenemine problemaatiline. Direktiivi ülevõtmine ongi tegelikkuses just eelnimetatud põhjusel venima jäänud. Eelnevat olukorras, kus ECN+ direktiivi saaks oluliselt lihtsamini üle võtta väärteomenetluses, milles on vajalikud menetluslikud reeglid juba sätestatud. Tahes tahtmata jääb mulje, justkui haldustrahvimenetluse kasuks otsustamise taga peituks soov võimaldada võimalikult lihtsat ettevõtjate karistamist. Selline eesmärk ei ole legitiimne. 

Ausa konkurentsi tagamine on äärmiselt oluline, kuid sama tähtsad on menetlusaluste isikute kaitseõigused. Menetluses puudulike kaitseõiguste tagamist ei ole võimalik õigustada väidetega, et „konkurentsireegleid järgival ettevõtjal ei ole midagi karta“. Sellised väited õigusriiki ei sobi. Ettevõtjatele karistuste määramist ja nende miljonitrahvidega maksejõuetuks menetlemist üksnes kahtluse alusel tuleb vältida. 

Aus konkurents on eduka ettevõtluskeskkonna alustalaks, kuid konkurentsijärelevalvet tuleb teostada põhiõigusi tagades ja õigusselge regulatsiooni abil. Vastasel juhul võime leida ennast olukorrast, kus ei saa esitada väiteid, et ettevõtjad rikuvad Eestis konkurentsireegleid, aga seda põhjusel, et nende tegevus jätkub hoopis Lätis või Soomes. 

Artikkel ilmus 14.10.2024 Ärilehes.