Ellex Raidla Tehinguradar 2024 I PA: tehinguturg on elavnemas
Kaks aastat tehinguturu langust on pööranud tõusule. Ellex Raidla Tehinguradar ilmub kaks korda aastas, analüüsides Eestis toimunud suuremate tehingute tagamaid ja põhjuseid ning prognoosides järgmiste perioodide võimalikke arenguid.
Kommenteerivad Ellex Raidla eksperdid Risto Vahimets, Rutt Värk, Sven Papp, Dmitri Rozenblat ja Karl Rudolf Org.
Globaalsed sündmused esitavad meie majanduskeskkonnale jätkuvalt väljakutseid, kuid tehingute arvu kasv näitab, et nii kohalikud ettevõtted, kui ka välisinvestorid on olukorraga kohanemas ja kapitalile uusi võimalusi otsimas.
2023. aasta oli maailma tehinguturu jaoks tagasihoidlik. Euroopas oli tehingute arv juba teist aastat languses (11% vähem kui 2022. aastal) ja 2021. aastal tehtud rekordid jäid kättesaamatuks ka eelmisel aastal. Tehinguturu globaalsest madalaseisust kõneleb fakt, et aastal 2023 kahanes tehingute koguväärtus maailmas 2,3 triljoni euroni. Viimati oli tehingute koguväärtus maailmas alla 3 triljoni piiri aastal 2013.
Languse peamised põhjused olid samad, mis aastal 2022 – geopoliitiline olukord, intressid, inflatsioon, volatiilsus energia ja tooraineturul jne. Kindlustunde puudumine tuleviku suhtes tegi investorid ettevaatlikuks.
Pärast kahte aastat langustrende, olid ootused 2024. aastale suured. Kuigi globaalsed konfliktid on hoopiski laienenud ja sündmused maailmas muutunud ettearvamatukaks, on esimesi märke elavnemisest siiski märgata.
Eestis algas tehinguturu elavnemine juba 2023. aasta neljandas kvartalis ja positiivne trend jätkub - võrreldes eelmise aasta sama ajaga toimus käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul 28 tehingut rohkem (94 vs 68).
2024. aasta esimesel poolaastal registreeriti Eestis kokku 94 tehingut, mis jagunesid järgmiselt: 36 riskikapitali ja tehnoloogia valdkonna tehingut; 5 suurt kinnisvaratehingut; 4 emissiooni (sh börsivälised); 49 traditsioonilist ülevõtmise ja omandamise (M&A) tehingut.
Ettevaatlikkus ja optimism käivad käsikäes
Kuigi tehinguturg näitab elavnemise märke, on Eesti ettevõtjad siiski veel optimismis mõõdukad ja nimetavad 2024. aasta peamiste väljakutsetena järgmist:
• Tulenevalt volatiilsusest ja ebakindlusest turgudel, on ostjate ja müüjate hinnaootused jätkuvalt üksteisest väga kaugel, mis pärsib oluliselt tehingute arvu turul;
• kõrgetest intressidest tulenevalt on raha hind kõrge ja ostjatel on vähe soovi maksta tehingutes nö hinnapreemiumi ning pigem hoitakse tehingutes hinnakordajaid madalal, mis omakorda ei innusta müüjaid pakutavat hinda aktsepteerima;
• väljavaated majanduskeskkonna kiireks paranemiseks ja majanduse elavnemiseks aastal 2024 on tagasihoidlikud, pigem eeldatakse inflatsiooni jätkumist sama kõrgel tasemel, samuti ei usuta intressimäärade kiiresse langusesse;
• keeruline geopoliitiline olukord genereerib riikide poolt palju protekstsionismi, mis väljendub regulatsioonide karmistumises oma turgude kaitseks;
• keeruline olukord majanduses, kapitali kõrge hind ja regulatsioonide karmistamine tähendab ettevõtjatele seda, et tehingute ettevalmistamine ja läbirääkimine võtab oluliselt rohkem aega ja on ka oluliselt kallim kui varasemalt.
Eesti jaoks on positiivne, et välisinvestorid ei ole rääkinud investeeringutest loobumisest sõjategevusega piirnevas regioonis, nagu Eesti. Pigem on nad maininud geopoliitilist olukorda kui majanduskeskkonda komplitseerivat faktorit, kuid mitte kui faktorit, mis peletaks investeeringud meie regioonist kaugemale. See tähendab, et kuigi riskid on olemas, on investorid siiski huvitatud Eestisse investeerimisest.
Olulist paranemist võib oodata 2025. aastal
Optimism pole maailmast kadunud – positiivsete arengutena märgitakse toormete ja energiakandjate hinnalangust, tarneprobleemide leevendumist, inflatsiooni aeglustumist ja oodatavat intressimäärade langust. Samas tõdetakse, et intressimäär jääb paraku endiselt kõrgeks, inflatsioon küll aeglustub, kuid on endiselt kõrge jne.
Eesti Pank on oma prognoosides optimistlik ja leiab, et Eesti on majandustõusu lävel, kuid siiski aastaks 2024 veel olulist paranemist ei ennustata: siseriiklik hinnatase tõuseb 1,6 protsenti (koos maksumõjudega kuni 3,2 protsenti), intressimäär jääb kõrgeks, tööpuudus suureneb 7,6 protsendini, eksport küll loodetavasti kasvab, aga mitte märgatavalt, sest probleemid Eesti peamiste eksportturgude majanduses kestavad.
Ettevõtja on leidlik pöörama ka kõige hullemad väljakutsed enda kasuks ja nii on lootus näha investeeringute kasvu meie kaitsevõimesse, jätkuvad investeeringud Eesti jaoks traditsioonilistes valdkondades nagu infotehnoloogia ja nende uuenenud vormides nagu cleantech ja greentech. Aktiivselt tuntakse jätkuvalt huvi taastuvenergeetika sektori vastu, kus on oodata nii konsolideerimistehinguid kui ka ettevõtete müüke.
Tutvu täismahus turuanalüüsiga siin.
Samal teemal saab lugeda ka Äripäeva artiklit või kuulata raadiosaadet.
