Kadi Sink

Advokaat

Eesti

+372 5656 7624

Kadi Sink on Ellex Raidla pangandus-, finants ja väärtpaberituruõiguse valdkondadele spetsialiseerunud advokaat.

Kadi varasem kogemus hõlmab nii kohalike kui ka rahvusvaheliste klientide (muuhulgas krediidi- ja finantsasutuste ja börsiühingute) nõustamist erinevates regulatiivsetes ja finantsteenuste osutamisega seotud küsimustes, sh suhtluses järelevalveasutusega. Samuti on ta abistanud kliente nii avalike kui ka mitteavalike väärtpaberite pakkumiste läbiviimistel ning suuremahulistes ühinemis- ja omandamisprojektides.

Enne Ellex Raidla Advokaadibürooga liitumist praktiseeris Kadi advokaadina advokaadibüroos Sorainen pangandus, finants- ja kindlustusõiguse töörühmas. Samuti on Kadi töötanud ettevõtete panganduse juristina Swedbankis, kus ta tegeles peamiselt finantseerimistehingutega.

Kadil on magistrikraad Tartu Ülikoolist, lisaks on ta õppinud vahetusüliõpilasena Belgia ülikoolis Universiteit Gent ning täiendanud end Saksamaa ülikooli Ludwig-Maximilians-Universität München Saksa ja Euroopa Liidu õiguse alases suveülikoolis.

2014

Tartu Ülikool

Magistrikraad õigusteaduses

2017

Eesti Advokatuur

2015

Juridica, 2015, nr.5, Intressilt ja viiviselt viivise arvestamise keeld, selle arengusuunad kohtupraktikas ja seadusloomes
Raha laenamise eest mõistliku tasu võtmist on üldjuhul peetud tavapäraseks äripraktikaks. Ka võlaõigusseaduse § 397 lõige 1 ütleb, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Erinevalt üüri- ja rendimaksetest või müügilepingu alusel tasutava kauba hinnast on laenuraha tasule läbi ajaloo kehtestatud erinevaid piiranguid, olgu selleks täielik tasu arvestamise keeld, tasu ülempiir või keeld arvestada liitintressi. Laenuraha tasuga seonduvate piirangute hulka võib arvata ka võlaõigusseaduse § 113 lõikes 6 toodud keelu, mille kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Artiklis käsitletakse selle keeluga seonduvad sõlmküsimusi. Esimeseks ja kõige olulisemaks lähtekohaks on küsimus sellest, kas keeld arvestada viivist peaks laienema ka sissenõutavaks muutunud intressi ja viivisenõuetele või tuleks keelata üksnes n-ö etteulatuvad kokkulepped. Teiseks, kas liitintress on aktsepteeritav praktika või tuleks ka liitintressi kasutamise võimalusi piirata. Kolmandaks, kui asuda seisukohale, et keelatud peaksid olema üksnes viivise nõudmise etteulatuvad kokkulepped, siis kas piirang on intressi puhul õigustatud.