Jüri Raidla: Eestil on aeg areneda moodsa riigi musternäidiseks
Eestil on olemas kõik eeldused, et areneda 21. sajandi vääriliseks dünaamilise ja moodsa riigi musternäidiseks, kui me suudame ajas paindlikult muutuda ja mõista riigi pidamise reformi vajalikkust, kõneles eile õhtul toimunud Õigusriik 100 kontsertaktusel Ellex Raidla vanempartner, vandeadvokaat Jüri Raidla.
„Inimarengu aruandes esitatud prognooside kohaselt on aastal 2100. Eesti elanike arv ca 800 000. Kahetsusväärsel kombel on aastal 2100 Eesti elanikkond vanem kui täna ning karta on, et ka haigem kui täna. Kas tõesti on nende prognoositavate numbrite taustal meie poliitiline peavool ikka veel seda sama endist ja senist meelt, et põrutame aga sama kalli riigiga edasi – põhiseaduslikke institutsioone olgu ikka sama palju kui praegu, haldusmenetlused olgu ikka sama pikad kui täna ning tootkem aga kirjutatud õigust juurde, siis on kindel, et ametnikkond peab kasvama mitte kahanema. Ja Riigikogu olgu ikka 101-liikmeline, mis sellest, et juba praegu on proportsioonid paigast ära – kui Eestis on 77 parlamendisaadikut 1 000 000 elaniku kohta, siis Rootsis on vastav number 36, Norras 33 ja Taanis 32. Paistab, et me oleme ikka erakordselt rikkad,“ rääkis Jüri Raidla oma Nordea Kontsertmajas peetud kõnes kohtunikele, prokuröridele, notaritele, kohtutäituritele, advokaatidele ja õigusloojatele.
Koos peaminister Jüri Ratase ja justiitsminister Urmas Reinsaluga aktusel kõnelenud Raidla rõhutas, et Eesti suur eesmärk on arendada välja 21. sajandi vääriline moodne väikeriik, mis toimiks tõhusalt ja oleks ihaldatud koduks nii meie inimestele kui ettevõtetele. Tema sõnul ei ole aga ajas paindlikult muutuva ja moodsa riikluse mudelit võimalik luua ilma riigireformi sisu määratlemata ja seda reformi ellu viimata. Esmakordselt juba 2009. aastal riigi pidamise reformi vajalikkust avalikult rõhutanud endine justiitsminister Raidla nentis, et ilmselt tuleb reformi ülesandeid lihtsustada, sest kaheksa aastaga ei ole toimunud just piisavat arengut eesmärgi suunas.
„Vähendame avalikku võimu teostavat ametnikkonda kaks korda, tõstame ülejäänud ametnike palkasid kaks korda ja lühendagem kõiki haldustoimingute tähtaegasid kaks korda. Ja siis kontrollime, kas riigi efektiivsus paranes kaks korda või veidi vähem. Ka hollandlased muigasid, kui Hollandi valitsus kuulutas 1994. aastal välja õigusloomereformi, mille konkreetseks eesmärgiks seati halduskoormuse vähendamine 25%. Täna hinnatakse Hollandi reformi rahvusvaheliselt kõige edukamaks, kusjuures Maailmapanga arvamuse kohaselt tagas reformile edu just nimelt eelmärgitud 25% eesmärgi püstitamine,“ lisas ta.
Raidla sõnul on Eesti õigusliiklus oma mõtlemise, tegevuse ja riikluse praktikaga jõudnud edukalt vahefinišisse, mille märksõnaks on Eesti Vabariik 100, kuid nüüd seisab Eesti uute väljakutsete lävel.
„Vahepealsetel aastatel on Eesti riigipidajate õiguslembus arenenud õiguslikuks fetišismiks, pimedaks usuks seaduse kõikevõitvast, kõikevõtvast ja kõikehõlmavast jõust. Selle fetiši tulemuseks on ühiskonda kurnav ja ahistav õigusloome,“ lausus Raidla.
„Õigusriiklik lähenemine on meie ette tõstnud uue ja täiesti paradoksaalse ülesande, milleks on asendustegevusliku ja vohava õigusloome ohjeldamine. Miks ma nimetan vohava õigusloome ohjeldamise ülesannet õigusriiklikuks? Teen seda sel lihtsal põhjusel, et õigusloome on saavutanud sellise massiivsuse, kus väga laialdaselt omaks võetud tunnetuse kohaselt on tegemist ühiskonda ahistava ja pärssiva nähtusega. Ei ole mõtet pugeda ka Euroopa Liidu selja taha – statistika näitab, et vaid ca 25% Eesti õigusloomest on tingitud Euroopa Liidust. Kuna vohav õigusloome on viimastel aastatel hakanud Eesti õigusriiki diskrediteerima, siis peab õigusriiklus appi tulema ning pöörama pahelise õigusloome taas hüveliseks protsessiks. Vastasel juhul võib Eesti õigusriik hakata devalveeruma,“ ütles ta.
Raidla tõi esile, et üheks oluliseks meetmeks õigusloome ohjeldamisel oleks Eesti riigi strateegiakeskuse käimalükkamine, mille toel oleks riik võimeline kiiresti ja adekvaatselt reageerima teda ümbritseva keskkonna muutustele. „Arvestades Eesti parlamentaarset riigikorraldust, on strateegiakeskuse õige asukoht peaministri juures,“ sõnas ta. „Eestil on olemas kõik eeldused kujuneda dünaamilise riigi musternäidiseks ja oma riikluskogemust eksportida.“
