Jüri Raidla nõuanne Kaja Kallasele: võitjate poolele jõudmiseks tuleb leida taas otsustavus
Eesti välispoliitiline edu on vaja ümber tõlkida majanduslikuks eduks, kirjutab Ellex Raidla asutaja ja nõunik Jüri Raidla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti on rahvusvaheliselt muutunud tegijaks. Eestit ja tema peaministrit mitte ainult ei kuulda, vaid ka kuulatakse. Suur teene sellise Eesti jaoks atraktiivse olukorra saavutamisel on Kaja Kallasel isiklikult. Esimene nõuanne on lihtne – välispoliitikas on mõttekas jätkata sama joont, lisades juurde piskukese pragmaatilisust ja vähendades piskukese võrra emotsionaalsust. Vabariigi Presidendi õpetlik tõdemus on kohane – täiskasvanud riik ei pea end pidevalt tõestama. Retoorikas kohe kindlasti mitte. Täiskasvanud riigi väärikus on väärtus, mida tuleb kanda nii tegudes kui ka sõnades.
Välispoliitiline edu on vaja ümber tõlkida majanduslikuks eduks. Siin ei ole pilt enam nii roosiline. Räägitagu solidaarsusest kui palju tahes ja kui kõlavalt tahes, riigid on majanduslikult omavahel pidevas konkurentsi olukorras, ka liitlasriigid. Riigid konkureerivad majandus- ja ettevõtluskeskkonna loomisel ja hoidmisel. Väikseks olemise eest preemiat ei maksta. Küll võib aga väikeseks olemine ise olla preemia. See preemia on kiirus. Majandusnõuannet tuleb alustada Kaja Kallase enda tõdemusest 23. veebruari 2023 kõnest: „Ei looduses ega majanduses ole nii, et suured söövad väikeseid, vaid reegel on, et kiired söövad aeglaseid. Seetõttu on ka Eestil, vaatamata oma väiksusele, tohutud võimalused olla selles käimasolevas tööstusrevolutsioonis võitjate poolel.“
Maksude baas luuakse ettevõtluses, otseselt ja kaudselt. Ettevõtlus ei vaja muud kui konkurentsivõimelist keskkonda. Kui Euroopa suured majandused toetavad ettevõtlust, pole meilgi sellest pääsu, olgu tegemist turumajanduslikult kui tahes tagurliku meetmega. Vastasel korral kaob konkurentsivõime. Eesti ettevõtlus, vähemalt enamus sellest, ei küsi otsetoetusi, Eesti ettevõtlus küsib konkurentsivõimelist keskkonda. Meil pole võimalust mõelda end sakslastest suuremaks ja prantslastest targemaks. Louvre asub Pariisis, mitte Tallinnas.
Võitjate poolele jõudmiseks tuleb taas üles leida kiirus ja otsustavus. Mõtelgem üksiknäite korras planeeringutest ja nende tähtaegade drastilisest lühendamisest. 2018. aastal tegi Riigireformi Sihtasutus ettepanekud planeeringute tähtaegade vähendamiseks. Sarnaseid ettepanekuid kordasin valitsusele, esindades ühte Eesti suurprojekti. Toompea vastus oli parimal juhul vaikus, aeg-ajalt ka üleolev iroonia. Möödunud sügisel lahvatanud energiakriisi taustal on palju räägitud sellest, kuidas viimase kümnekonna aasta jooksul ei ole Eestisse juurde tulnud ühtegi tõsiselt võetavat tuuleparki. Põhiline põhjus – aeglased planeeringud ja bürokraatia ületootmine. Nüüd, kus Ukrainas on käimas täiemahuline agressioonisõda ja kus energiakriis on seadnud küsimärgi alla keskmise eestlase toimetuleku võimekuse, avastati Toompeal, et saab küll tähtaegasid lühendada. Uus valitsus võiks lähtuda eeldusest, et ettenägelikkus peaks olema muutuste käivitajaks, mitte häda ja viletsus.
Ja loomulikult tuleb ellu kutsuda riigireform selleks, et riik muutuks erksamaks, kiiremaks, otsustavamaks, rahaliselt odavamaks, ühiskonda vähem koormavamaks ja lõppkokkuvõttes inimest paremini teenivaks. Peaministri teadmine, et oleme üles ehitanud riigi, mille pidamine käib juba praegu üle jõu, annab lootust, et reform on võimalik. Tõstkem koalitsiooniläbirääkimiste laua peale Eesti 200 väga tõsine valimisprogramm riigireformi küsimustes, ammutagem lisajõudu Reformierakonna oodatust tuumakamast valimisprogrammist ja otsigem sahtlist välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2019 aasta valimisprogramm, kui ongi olemas peaaegu kõik, mis riigireformi kujundamiseks tarvis. Lünkade täitmiseks vaadakem Riigireformi Sihtasutuse kontseptsiooni ja ettepanekuid. Alustuseks defineerigem ära, mis asi see riigireform on, mida peaks hakkama ellu viima. Riigireformile eluõiguse andmiseks ignoreerigem kodanikuühiskonna ettepanekute vaenajaid ning jätkem kõrvale uitmõte, just kui riigireform oleks pidev protsess demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ning riigihalduse kaasajastamisel ja optimeerimisel. Pidev optimeerimine on tarvilik, seda ei tohi alahinnata, kuid see pole reform.
Loe 16. märtsil 2023 ilmunud artiklit Äripäevast.
