Kadri Matteus: innovatsioonihangete intellektuaalomandist Euroopa Kohtu värske praktikani

Ellex Raidla assotsieerunud partner ja vandeadvokaat Kadri Matteus esines novembri alguses kahel konverentsil: 4. novembril innovatsioonikonverentsil „Julgest katsetusest läbimurdeni“ ja 5. novembril Addenda riigihangete aastakonverentsil.  

Innovatsioonikonverents: kellele kuulub riigi heaks loodud innovatsioon? 

Konverents tõi kokku avaliku sektori hankijad ja uute lahenduste arendajad.  

Kadri Matteus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tiimijuht Silja Elunurm arutlesid paneelis teemal „Kellele kuulub innovatsioon, mille sina lõid?“. Kui riigist saab uue lahenduse esimene klient, on intellektuaalomandi küsimus keskne nii hankijale kui ka arendajale. Lisaks intellektuaalomandile tuleks mõelda ka andmete kasutusõigusele ja kuuluvusele. Läbimõtlemata õiguste jaotus võib hea idee hankes põrumiseni viia. 

Konverentsil jäi kõlama, et innohangete suurema kasutuselevõtu peamiseks väljakutseks on endiselt asutuste madal riskiisu ning spetsialistide poolt aja ja teadmiste puudus. Selliste väljakutsete lahendamiseks on avaliku ja erasektori poolt ühiselt kokku tulek vägagi tervitatav.

Addenda riigihangete aastakonverents 

Konverentsil võeti kokku hankeaasta olulisemad sündmused, seadusemuudatused ning kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika. Kadri Matteus andis ülevaate Euroopa Kohtu 2026. aasta olulisematest lahenditest.  

Viis peamist järeldust: 

• Tütarettevõtja on hankes eraldiseisev isik. Kontsern ei ole riigihankeõiguses üks majandusüksus, seega tuleb tütarettevõtja näitajatele tugineda kui teise isiku omadele (C-812/24 LIPOR).  

• Hindamisel tohib arvestada, kas pakkuja lubab maksta töötajatele kollektiivlepingust kõrgemat palka (C-210/24 AESTE).  

• Lepingu kehtivusaeg lõpeb tööde vastuvõtu ja lõpparvega, peale mida ei saa uusi töid enam tellida samalt pakkujalt lepingu muutmise instituudi kaudu. See kehtib ka siis, kui hankija pole arvet veel maksnud (C-820/24 Strominator).  

• Finantskorrektsioon ei tohi olla automaatne. Tabelis ette nähtud protsendi asemel tuleb iga juhtumit hinnata eraldi (C-186/25).  

• EL-i rahastus ei kaalu automaatselt üles pakkuja tõhusat õiguskaitset lepingu sõlmimise peatamise näol vaidluse ajaks. Kohus peab huve sisuliselt kaaluma ja kuulama enne ära vaidlustaja (C-266/25 ja C-267/25 I-SETE).  

Päeva lõpus osales Kadri koos Soraineni kolleegidega aruteluringis „Riigihanked 2035 – kuhu liigub järgmise kümnendi hankeõigus?“. Arutelu peamisteks teemadeks oli tehisintellekti kiire areng ja mõju riigihangetele järgmise 9 aasta jooksul, Euroopa Liidu riigihankeõiguse reform ja 1.11 jõustunud muudatused Eesti õiguses.  

„Hankeõigus on hetkel muutuste keerises ja on mõjutatud nii AI kiirest levikust kui globaalsetest arengutest maailmas ja Euroopa Liidus. Nii innovatsioonihangete kui ka Euroopa Kohtu värske praktika osas tasub olla viimaste arengutega kursis ja olulised küsimused läbi mõelda juba hanke ettevalmistamise etapis. See aitab ennetada vaidlusi ning luua selgema aluse edukaks koostööks hankija ja pakkuja vahel,“ sõnas Kadri Matteus. 

Kadri Matteus liitus Ellex Raidlaga 2. novembril. Ta arendab büroos riigihangete valdkonda ning nõustab kliente ka avaliku õiguse ja haldusvaidluste küsimustes.