Ellex Raidla esindas edukalt Haridus- ja Teadusministeeriumit meediavaidluses

Ellex Raidla Advokaadibüroo juhtivpartner Ants Nõmper ja vandeadvokaat Kairi Kilgi esindasid Haridus- ja Teadusministeeriumit meediavaidluses Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eksjuhi Andre Kantega, mis lõppes Riigikohtu otsusega ministeeriumi kasuks.

Vaidlus sai alguse 2022. aasta märtsis, kui Haridus- ja Teadusministeeriumini jõudis info, et Lasnamäe Vene Gümnaasiumi seintel on üleval vene riigitegelaste portreed, samuti kahtlustati, et koolis toimub Venemaa riigipea Vladimir Putinit soosiva mõtteviisi kujundamine.

Ministeerium saatis sellel teemal kirja Lasnamäe Vene Gümnaasiumile, ühtlasi avaldus see ka ministeeriumi dokumendiregistris, kust omakorda korjas teema üles meedia ja kajastas seda. Tallinna endine abilinnapea ja Lasnamäe Vene gümnaasiumi eksjuht Andre Kante kaebas ministeeriumi seetõttu kohtusse.

Kante leidis, et toimunu oli tema au ja head nime teotav ja palus lükata ümber väärad faktiväited, et hageja korraldusel on Lasnamäe Vene Gümnaasiumi seintel üleval vene riigitegelaste portreed, hageja eestvedamisel toimub Venemaa riigipea Vladimir Putini poliitika suhtes toetava meelsuse kujundamine Lasnamäe Vene Gümnaasiumis ning hageja toetab Vladimir Putini poliitikat ja Ukraina-vastast sõjalist tegevust.

Haridus- ja teadusministeerium vaidles vastu, et Kante toodud väiteid ei ole ministeerium öelnud, veelgi enam, ka ministeeriumisse laekunud ja koolile edasi saadetud kirjas neid sellisel kujul polnud.

Harju Maakohus rahuldas mullu aprillis hagi osaliselt, kohustades Haridus- ja Teadusministeeriumi ümber lükkama 2022. aasta 17. märtsil koolile saadetud kirjas Kante kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, avaldama valeväidete ümberlükkamiseks sellekohane teade oma dokumendiregistris ja teatama omal kulul Delfi Meedia ASile, et ministeeriumi edasi saadetud kirjas Lasnamäe koolile on Kante kohta avaldatud faktiväited valed, ning taotlema Kante kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, lisaks mõistis ministeeriumilt Kante kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.

Ministeerium pöördus ringkonnakohtusse, mis tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Teise astme kohus tühistas maakohtu lahendi osas, millega maakohus hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldas, küll aga jäi jõusse Kantele hüvitise maksmise kohustus.

Nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Kante otsustasid ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonikaebuse riigikohtusse. Riigikohus tühistas kolmapäeval, 22. mail avaldatud otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu lahendid ja jättis Kante algse kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et gümnaasiumile saadetud kiri ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid Kante kohta. Lisaks leidis Riigikohus, et kiri ei sisaldanud Kante kohta ka ebakohaseid väärtushinnanguid, kuna koolile adresseeritud kiri ei sisaldanud ühtegi isikustatud väidet ega hinnangut hageja kohta ega riivanud tema au.