Ants Nõmper, Dr. iur.

Juhtivpartner

Eesti

Ants Nõmper

Seda veebilehte kaitseb reCAPTCHA ning kehtivad Google'i privaatsuspoliitika ja teenusetingimused.
+372 517 7763

Vandeadvokaat dr. iur. Ants Nõmper on Eesti üks tuntumaid intellektuaalomandi ning IT- ja meditsiiniõiguse spetsialiste. Tema tegevuse läbivaks jooneks võib pidada innovatsiooni. Ta on edukalt juhtinud mitmeid Eesti jaoks uudseid kaasusi, sh esimest patendivaidlust, esimest kommentaariumi vastutuse vaidlust, esimest ravimireklaami vaidlust Euroopa Kohtus ja esimest geneerilise ravimi kaitsepatendi taotlemist. Samuti on Ants meditsiini- ja IT-valdkonna õiguslikku külge käsitlevate õpikute “Meditsiiniõigus” ja “Informatsioon ja õigus” üks autoritest ning .ee ja .eu domeenivaidluste komisjoni liige.

picture3 1  legal500 hall of fame    wtr1000  ip stars 23 ip star hall

2005

Tartu Ülikool

Doktorikraad õigusteaduses

2000

Göttingeni Ülikool, Saksamaa

LL.M

1999

Tartu Ülikool

Bakalaureusekraad õigusteaduses / ametlikult võrdväärne magistrikraadiga, cum laude

2017

Tartu Ülikool

Nõukogu liige

2013

Andmekaitse Inspektsiooni nõukoda

Nõukoja liige

2011

Domeenivaidluste Komisjon (DVK)

2008

AIPPI (International Association for the Protection of Intellectual Property)

2005

Eesti Bioeetika Nõukogu

Nõukogu liige

2005

Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee

2001

Tartu Ülikool

Meditsiiniõiguse õppejõud

1999

Eesti Advokatuur

Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni liige

2021

Ants Nõmperi meditsiiniõiguse artikkel värskes Eesti Arstis
Eesti Arsti veergudel võetakse kokku peamised õiguslikud teemad, millega arstkond eelmisel aastal kokku puutus. COVID-19-pandeemia esimese laine tipus avaldati Põhja-Eesti Regionaal-haigla, TÜ Kliinikumi ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostöös valminud dokument „Kliinilise eetika alased soovitused Eesti haiglatele piiratud tervishoiuressursside jaotamiseks COVID-19 pandeemia tingimustes“. Juhendi valmimisse oli teiste ekspertide seas kaasatud ka Ellex Raidla juhtivpartner, meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper. Väljaandes Eesti Arst ilmunud artiklis „Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2020 ehk keda eelistada, kui peab eelistama“ selgitab ta juhendit täpsemalt.

2020

Ants Nõmperi ja Marko Kairjaki meditsiiniõiguse artikkel värskes Eesti Arstis
Eesti Arsti veergudel on juba kümnendat aastat järjest kokku võetud peamised õiguslikud teemad, millega arstkond eelmisel aastal kokku puutus. Seekordse kokkuvõtte teema valik oli lihtne – korruptsioonijuhtumid meditsiiniõiguses.

2020

Kriisi süngeim tund arsti jaoks: valik patsientide vahel
Eesti haiglad saavad kasutamiseks kliinilise eetika alased suunised, kuidas käituda olukorras, kui kõigile patsientidele enam võrdselt kõrgetasemelist arstiabi pakkuda pole võimalik. Meie juhtivpartner, meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper ulatab arstidele abikäe ja lubab kohtus tasuta esindada iga arsti, kes on järginud viidatud juhist ja ikkagi kohtusse sattunud süngeima tunni otsustuse pärast. Täna püsib siiski lootus, et sellist olukorda õnnestub vältida ja koroonakriis ei sunni arste tegema valikuid, keda patsientidest eelistada.

2020

Juridica: "Hooldekodu juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus KarS § 123 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 1-17-7111"
2019. aasta lõpus tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse asjas 1-17-7111, milles võeti vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis ning sellega seonduvad materiaalõiguslikud küsimused. Nimetatud Riigikohtu otsus väärib tähelepanu eeskätt seetõttu, et esiteks on tegemist käesoleva artikli autoritele teadaolevalt esimese Riigikohtu lahendiga, milles tõlgendatakse KarS § 123 koosseisu, ning teiseks selgitas Riigikohus esimest korda eakate hooldekodu pidaja karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi, mitteehtsa tegevusetusdelikti korral garandiseisundi tekkimise aluseid ja sellest tuleneva hoolsuskohustuse sisu. Artiklis antakse ülevaade kriminaalasja menetluse käigust ning Riigikohtu huviväärsetest seisukohtadest üldinimlikust hoolsuskohustusest tekkiva garandikohustuse ja kaitsekohustuse üleandmise kohta ning kommenteeritakse neid. Samuti peatutakse mõningatel Riigikohtu otsuses lahendamata jäänud küsimustel.

2019

Juridica: "Ettepanek: vähendada tervishoiutöötaja vastutust patsiendikindlustuse loomiseks"
2018. aasta oktoobris toimunud 35-ndatel õigusteadlaste päevadel jagasid ühel sessioonil riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse juhtimisel lava patsientide esindaja, tervishoiutegelane ja õigusteadlane. Kui tihtipeale kipub eri huvidega isikutel olema raske ühisele seisukohale jõuda, siis sessiooni käigus märkasime, et sõltumata oma elukutsest jagame kõik ühist seisukohta tervishoiutöötaja vastutuse suhtes. Leiame, et tervishoiutöötaja vastutuse regulatsioon vajab muutmist, sest praegune takistab patsiendikindlustuse süsteemi loomist ja juhtumitest õppimist. Seepärast tegime heade mõtete linnas Tartus ettepaneku tervishoiutöötaja vastutust vähendada ning alljärgnevalt selgitame ettepanekut ka Juridica lugejatele.

2018

Juridica: "Riigi kohustused tervise kaitse tagamiseks: vaktsineeritute osakaalu suurendamine õiguslike meetmetega"
Hinnanguliselt hoiab vaktsineerimine ära kuni kolme miljoni inimese surma aastas. Kuna vaktsineerimisprogrammid on olnud edukad, puudub lapsevanematel enamasti kokkupuude vaktsineerimisega välditavate haigustega ja mälestus neist. Seetõttu on neil raske vaktsineerimise tänuväärsust hinnata. Vastupidi, paradoksaalsel kombel on maailmas ja ka Eestis tekkinud vaktsineerimisvastane liikumine, mida eelkõige põhjustab eksiarvamus, et vaktsiinid on ohtlikud.

2015

Juridica, 5, 329-339
Patsienditestament: milleks ja kellele? Vormid, vormistamine ja rakendamise probleemid.

2015

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2015

Nõmper, A. (2016). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2015. Eesti Arst, 95 (3): 203–204

2015

Äripäev

Karner, K. (2011). Spetsialist: meediavaidluste arv tõusnud.

2015

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2014

Nõmper, A. (2015). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2014. Eesti Arst, 94(3):179–181

2014

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2013

Nõmper, A. (2014). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2013. Eesti Arst, 93 (3):180–183

2013

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2012

Nõmper, A. (2013). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2012. Eesti Arst, 92 (4): 225–228

2012

Nõmper: kohtu otsus valmistab piinlikkust

Nõmper, A. (2012). Nõmper: kohtu otsus valmistab piinlikkust. Meditsiiniuudised

2012

Meditsiiniuudised

Nõmper, A. (2012). Apteegiketi ultimaatum: kohtusse pöördutakse pärast 30. juunit

2012

Tarbija24

Rudi, H. (2012). Advokaat: laimatud arstidel kahjutasu loota ei maksa.

2012

Meditsiiniuudised

Nõmper, A. (2012). Ravimireklaami nõuded täpsustusid.

2012

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2011

Nõmper, A. (2012). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2011. Eesti Arst, 91 (5), 259-262

2012

E24

Hankewitz, G.D. (2012). Advokaat: ACTA on praegu liiga üldsõnaline. E24

2012

Äripäev

Nõmper, A. (2012). Võlgnik pääseb 13 aastaga maksehäireregistrist.

2012

Juridica, 10, 727-738

Tervise kaitse põhiõigusest apteekide asutamispiirangute näitel.

2012

Eesti võlaõigusseaduse 10 esimest aastat: arsti vastutus vajab reformi

Nõmper, A. (2012). Eesti võlaõigusseaduse 10 esimest aastat: arsti vastutus vajab reformi. Eesti Arst, 91(7), 376–378

2011

Äripäev

Oja, A. (2011). Advokaat: riigikohus tegi võlgnike elu kibedaks.

2011

Äripäev

Lopman, V., Nõmper, A. (2011). Kas kahju eest tuleb maksu maksta?

2011

Äripäev

Reiljan, P., Jakobson, K. (2011). Advokaat: meedia vintsutab solvatut.

2011

Delfi Majandus

Autorite ühing nõuab Viasatilt 436 000 euro suurust hüvitist (2011).

2011

Raamatupidaja

Nõmper, A. (2011). Lepingupartneri tegevus võib tuua kriminaalvastutuse.

2011

Eesti Päevaleht

Anvelt, K (2011). Uus patsiendiseadus lubaks patsiendil usaldusisiku valida.

2011

Postimees

Teder, M. (2011). Advokaat: iga verbaalse huligaansuse eest pole karistada mõtet.

2011

Äripäev

Krjutškova, K. (2011). Ants Nõmper: privaatsuse austamisega liialdatakse.

2011

Meditsiiniuudised

Nõmper, A. (2011). Kas patsiendil võib kahju tekkida ka siis, kui raviviga leidis aset pärast operatsiooni?

2011

Meditsiiniuudised

Tabur, T. (2011). Euroopa Kohus täpsustas ravimireklaami nõudeid.

2011

Meditsiiniuudised

Haigekassa vaidlustas Villa Benita kaebuse rahuldamise (2011).

2011

Meditsiiniuudised

Vastutuskindlustus versus kohtutee (2011).

2011

Eesti Päevaleht

Rekand, T. (2011). Osa ravivigu oleks välditavad, kui Eesti looks patsiendi kaitse süsteemi.

2011

Äripäev

Karner, K. (2011). Inspektsioon tõi selgust isikuandmete töötlemisse.

2011

Raamatupidaja

Karner, K. (2011). Advokaat: isikuandmete töötlemine oli reguleerimata.

2011

Äripäev

Nõmper, A. (2011). Telefonispämm? Jah, palun!

2011

Juridica, 2, 162-164

Nõmper, A. (2011). Lisandusi Riigikohtu lahendile 3-1-1-79-10.

2011

Linklaters LLP, 59-63

Church, P. (Toim.).(2011). Data Protected. A global report on the status of data protection laws in 2011/2012.

2010

E24

Michelson, K., Nõmper, A. (2010). Kas tööandja saab sidevahendite kasutamist kontrollida?

2010

Kluwer Law International, 77-85

Noorda, C., Hanloser, S. (Toim.). (2010). E-Discovery and Data Privacy: A Practical Guide.

2009

Tallinn: Juura

Kull, I., Käerdi, M., Varul, P. (2009). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.

2009

Tallinn: Juura, 3. trükk

Sootak, J., Pikamäe, P. (2009). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

2007

Tallinn: Juura

Nõmper, A., Sootak, J. (2007). Meditsiiniõigus.

2007

Tallinn: Juura

Nõmper, A., Tikk, E. (2007). Informatsioon ja õigus.

2007

UK: Global Legal Group Ltd.

The International Comparative Legal Guide to: Pharmaceutical Advertising 2008 and 2007 (2007).

2005

European Journal of Health Law, Vol 12, 2, 103-134

Nõmper, A. et al. (2005). Lessons from European Population Genetic Databases: Comparing the Law in Estonia, Iceland, Sweden and the United Kingdom.

2005

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Nõmper, A. (2005). Open consent – a new form of informed consent for population genetic databases.

2004

Reykjavik: University of Iceland Press, 121-126

Nõmper, A. (2004). What is Wrong with Using Anonymized Data and Tissue for Research Purposes? Blood and Data.

2004

Aldershot: Ashgate, 73–85

Nõmper, A. (2004). Personal Data Protection Regulation in Estonia and Directive 95/46/EC. Implementation of the Data Protection Directive in Relation to Medical Research in Europe.

2004

Journal of the Humanities and Social Sciences, Vol 8, 1/2, 15–33

Nõmper, A., et al. (2004). Population Genetic Databases: a Comparative Analysis of the Law in Iceland, Sweden, Estonia and the UK. Trames.

2003

Budapest: CEU Press, 213–225

Nõmper, A., Kruuv, K. (2003). The Estonian Genome Project. Society and Genetic Information: Codes and Laws in the Genetic Era.

2003

Heidelberg: C.F.Müller

Nõmper, A., Sootak, J. (2003). Estonia and Iceland — Pioneers in Regulating Genebanks. Strafrecht, Biorecht, Rechtsphilosophie. Festschrift für Hans Ludwig Schreiber.

2002

Juridica, 3, 155–163

Nõmper, A. (2002). Inimgeeniuuringute seadus: teenäitaja biomeditsiiniliste uuringute reguleerimisel.

2002

Juridica International, 1, 117–126

Nõmper, A., Annus, T. (2002). The Right to Health Protection in the Estonian Constitution.

2002

Baltic Yearbook of International Law, Vol 2, 51-69

Nõmper, A., Raidla, J. (2002). The Estonian Genome Project and the Human Gene Research Act.

2001

Juridica, 2, 113–123

Nõmper, A. (2001). Geenitestide õiguslikust regulatsioonist.

2000

Juridica, 7, 435–450

Nõmper, A. (2000). Stigma abordi kaasus.

2000

Juridica, 6, 351–368

Nõmper, A. (2000). Inimese keha asja- ja patendiõiguse objektina – tee kaasaegsesse orjusse?

2000

Juridica, 4, 212–223

Nõmper, A. (2000). Jehoova tunnistajate lapse arstide kriminaalasjast.

1999

Juridica, 1999, 3, 133–135

Nõmper, A., Soosaar, C. (1999). Kaasomandis oleva eluruumi käsutamine.

1999

Juridica, 1, 22–26

Nõmper, A. (1999). Probleemi edasiarendus: culpa in contrahendo ja eelleping.

Seda veebilehte kaitseb reCAPTCHA ning kehtivad Google'i privaatsuspoliitika ja teenusetingimused.