Konfidentsiaalne kliendi advokaadi suhtlus… mis siis nüüd juhtus?

Kui kellelegi saavat südant puistata, siis advokaadile ja preestrile. Keda huvitavad religioossed küsimused võivad nüüd lugemise pooleli jätta. Keskendume ilmalikule. Kirjutavad Ellex Raidla konkurentsiõiguse ekspert Martin Mäesalu ja advokaat Miikael Tuus.

Suvel jõustunud konkurentsitrahvide järgselt võib ettevõtjaid ähvardada konkurentsiõiguse rikkumiste eest trahv kuni 10% kontserni aastakäibest. Praktikas tekivad mured tihti reeglite ebapiisavast tundmisest. Vastavalt on antud riski igapäevasel juhtimisel oluline osa õigusnõu kasutamisel. See omakorda viib küsimuseni, kas advokaadile usaldatud mure jääb salajaseks või võiks juba järelevalveasutuse e-kirja cc reale lisada.

Lühidalt, endiselt kehtivad põhiseaduslikud ja seadusest tulenevad garantiid, mis hõlmavad ka õigust õiglasele menetlusele ja selle alustalana õigust konfidentsiaalsele suhtlusele advokaadiga. Samas, tuleb ise oma õigusi aktiivselt ja kohaselt kaitsta. Muidu võib viimane apellatsiooniaste olla suunatud mitte õigussüsteemi, vaid naabrimehele kurba saatust kurtes.

Alustame lihtsast, advokaat ise ei tohi välja rääkida talle usaldatud teavet. Seadus sätestab otsesõnu, et advokaadile usaldatud teave on konfidentsiaalne ning advokaati või tema büroo töötajat ei tohi sundida seda teavet avaldama (üksikute kitsendustega). Seda ka edaspidi konkurentsiasjades.

Mida see tähendab? Esmalt, advokaat ise ei tohi avaldada kliendilt saadud teavet kolmandatele isikutele. Teisalt, temalt ei saa ka ametiasutused nõuda teabe välja andmist. See hõlmab siis teavet, mis advokaadi sahtlis peidus (täpsemalt siis serveris). Kuigi antud osas on küsitavusi, vaidlusi ja ka kehtivat õigust loodetavasti täiendatakse, siis üldreeglina advokaadi sahtlisse paigutatud teavet sealt kätte ei saa. Nii ka uues konkurentsijärelevalvemenetluses.

Läheme nüüd keerukama osa juurde. Üldiselt ei ole õigusnõuanne mõeldud jääma advokaadi sahtlisse tolmu koguma. Samuti ei piisa konkurentsiõiguslike küsimuste lahendamiseks tavaliselt kohtumisest ja suuliselt olukorra selgitamisest. Tihtilugu on vajalik koguda laiemat ringi teavet. See kõik toob kaasa (digitaalsete) jalajälgede tekke, mille põrandalt pühkimine ei ole tavaliselt otstarbekas ega kohati ka võimalik.

Võimalikes menetlustes on dokumentaalsetel tõenditel (sh nn digitaalsetel jalajälgedel) suur roll. Tõendeid kogutakse just ettevõtja e-kirjavahetusest, memodest ja muust dokumentatsioonist. Praktikas tähendab see, et läbiotsimistel (nn dawn raid) või ka lihtsamate teabenõuete kaudu võib ettevõttelt nõutav materjal olla väga mahukas. Sageli kopeeritakse terveid e-postkaste ja serverite sisu, et seejärel filtreerida välja asjakohane info. Just siin tekib oht, et sekka sattub ka konfidentsiaalset advokaadiga peetud kirjavahetust. Näiteks juhul, kui ettevõtte juhtkonna e-kirjade seas on advokaadilt saadud õigusarvamusi hinnakujunduse või turukäitumise kohta, võivad uurijad nendega kogemata tutvuda, kui neid õigel ajal privilegeerituks ei tunnistata.

Teabenõudele vastamisel tulekski vastavalt jätta nn ametiprivileegiga hõlmatud teave edastamata põhjendusega, et sellele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse. Läbiotsimiste korral on olukord veidi keerulisem. Konkurentsiametil on õigus kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevad andmekandjad või nende kloonkoopiad. Kuigi ei ole õigust advokaadi kutsesaladusega kaetud teabega tutvuda, peab isik ise enda peegelduva õiguse kaitseks aktiivselt tegutsema.

Samas, kuigi kaitse võib laieneda, siis tuleb ise võtta meetmeid õiguse maksmapanekuks. Dokument, mis ei ole selgelt tähistatud või mille päritolu (advokaadilt saadud nõuanne) pole ilmne, võib esialgu sattuda vaatevälja. Õiguste kaitsmiseks on oluline selgelt hoida privilegeeritud andmete märgistatust (sealt ka kohati kummalised märked dokumentide päistes/ jalutsites). Konkurentsijärelevalve olukorras oma õiguste kaitsmine eeldab nii ettevalmistust kui ka oskuslikku tegutsemist menetluse käigus.

Kõige selle juures on oluliseks, kuid praktikas kohati ununevaks, auguks asjaolu, et suhtlus ettevõttes töötavate juristidega (nn in-house juristidega) suhtlus jääb nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil kaitseta. Euroopa Kohus keeldub sellele kaitseõigust laiendama. Sama on selgelt oma hiljutises Konkurentsipoliitika ülevaates väljendanud ka Euroopa Komisjon. Ega Eesti õiguski siin oluliselt erine. Kas selles osas võiks oodata praktika muutumist lähiajal – pigem ei. Isegi kui sellele loota, siis ei maksa olla see, kelle kaasuses seda järgi proovitakse.

See kõik viib järgmiste praktiliste nõuanneteni.

Kaasake õigeaegselt sõltumatu väline advokaat. See võib küll tunduda nn sisuturundusliku teadaandena, kuid tegemist on olulise eeldusega tagamaks, et kirjavahetus ja nõuanded on advokaadi kutsesaladusega kaetud.

Märgistage ja eraldage konfidentsiaalne õigusnõu. Eelkõige on see küsimus ettevõtte dokumendihalduses korrale, kus advokaadiga peetavad kirjad ja analüüsid peaks olema selgelt tähistatud (nt märkega “Advokaadiga suhtlus – konfidentsiaalne”). Hoidke võimalusel sellised dokumendid eraldi kaustades või serverites. Nii on vajadusel lihtsam kiiresti tuvastada, millised failid on privilegeeritud, ning nõuda nende puutumata jätmist.

Koostage sisejuhised ja koolitage personali. Veenduge, et töötajad (eriti juhid ja assistendid, kes võivad uurijatega suhelda) teaksid, kuidas käituda ametiasutuste pöördumise korral. Regulaarsed koolitused võivad oluliselt vähendada inimliku eksimuse riski.

Reageerige läbiotsimise ajal koheselt privileegi kaitseks. Kui Konkurentsiamet alustab läbiotsimist, kaasake viivitamatult ettevõtte juristid ja väline advokaat sündmuskohale. Nende ülesanne on jälgida, milliseid materjale uurijad vaatavad. Iseseisvalt materjalide edastamata jätmine võib omakorda tekitada riske.

Hinnake dokumendihaldust ja kirjavahetuse praktikat. Ka igapäevaselt tasub mõelda, millist infot kirja (või mõne sõnumirakenduse) teel jagate. Näiteks peaks vältima olukorda, kus juhatuse liikmed arutavad e-posti teel kartelliriski ja hiljem küsivad advokaadilt arvamust. Parem kaasake väline advokaat vestluse algfaasis, et kõik kommunikatsioon kanaliseeruks advokaadi kaudu.

Kokkuvõtteks, konkurentsijärelevalves peavad ettevõtjad balansseerima ametivõimudega koostöö ja oma põhiõiguste kaitse vahel. Advokaadiga peetava suhtluse konfidentsiaalsus on seadusega tagatud õigus, mida ei tohi kergekäeliselt loovutada. Nii Eesti õigusnormid kui ka Euroopa Liidu kohtupraktika kinnitavad, et advokaadi kutsesaladus on oluline osa õigusriigist ja õiglasest menetlusest. Seega on ettevõtja huvides see õigus julgelt maksma panna. Ettevõtjad, kes on sellest teadlikud ja vastavalt tegutsevad, on paremini varustatud nii küsimustele vastamiseks kui ka enda kaitsmiseks olukorras.

Artikkel ilmus Äripäevas.