Martin Mäesalu ja Miikael Tuus: konkurentsiseaduse muutmise eelnõus on liiga palju ebaselgusi

Justiitsministeeriumi viimase konkurentsiseaduse eelnõu kohaselt hakkaks konkurentsiõiguse rikkumisi tuvastama Konkurentsiamet, kuid rikkujatele rahatrahve määraks halduskohtud. Ilmselgelt kiirustades koostatud eelnõus jäävad ebaselgeks nii ameti kui kohtu rollid, kohalduvad õigusnormid, rääkimata menetlusalusele isikule kohalduvatest garantiidest. Lubatud moodsa konkurentsiõiguse asemel oleme jõudmas taas juriidilise kobarkäkini, kirjutavad Ellex Raidla partner Martin Mäesalu ja jurist Miikael Tuus.

Viimastel kuudel võis tekkida mulje, et Vabariigi Valitsusel on omalaadne protokolliline traditsioon. Pea iga istungi päevakorra esimeseks punktiks on konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (nn ECN+ direktiivi ülevõtmine). Igakordselt võetakse see punkt aga ikkagi välja. Meedias kajastatu pinnal on Vabariigi Valitsus otsustanud sellise traditsiooni siiski murda. On võimalik aru saada, et on sündimas kokkulepe, et ECN+ direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle haldustrahvimenetluses, kus trahvi määraks halduskohus. Justiitsministeerium on 12. veebruaril 2024 avaldanud ka vastava eelnõu. Antud dokumendis käsitleb halduskohtu rolli trahvi määramisel kolm (!) paragrahvi. Tahes tahtmata tekib küsimus, miks venitab ministeerium kohase eelnõu välja töötamisega.

Iseenesest on otsustus kohtu määratavate trahvide kasuks Eestile sobiv lahendus. Tegemist on skandinaavialiku viisiga tagamaks uurimis- ja süüdistusfunktsioonide lahutamise otsustusfunktsioonist. Nii välistame, et trahvi suuruse üle otsustav isik ei oleks mõjutatud tõendite kogumise protsessiga tekkida võivast eelarvamusest. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse osakonnas on hetkel alla 20 töötaja, mistõttu oleks keeruline antud rollide lahutatust tagada organisatsioonisiseselt. Samal põhjusel on ECN+ direktiiv just mitmetes väiksemates riikides, milles on vastavalt ka väiksemakoosseisulised konkurentsiasutused (nt Soome, Rootsi, Austria, Taani, Malta, Iirimaa), üle võetud selliselt, et trahve määratakse kohtulikult.

Mure seondub aga koostatud eelnõu endaga. Hetkel ei ole halduskohtumenetluse seadustikus ühtegi normi, mis reguleeriks kohtu poolt trahvi määramist. Ka ei ole menetlusreeglid mõeldud reguleerima karistavaid protsesse. Seega nõuaks Justiitsministeeriumi pakutud lahendus olulist seaduse täiendamist ja/ või muutmist. Selliseks lahenduseks ei ole kindlasti vaid kolmest paragrahvist koosnev peatükk.

Eelnõu valitud viisil vastu võtmisel sünniks menetlus, milles puudub arusaam Konkurentsiameti ja halduskohtu rollidest. Ka jääb arusaamatuks, millised on menetlusaluse isiku õigused menetluse ühes või teises etapis. Tulemiks ei ole mitte moodne konkurentsijärelevalve, vaid protsess, mille põhijooni on kirjeldanud Franz Kafka juba üle saja aasta tagasi. Traditsioonid on ka õigusloomes olulised, aga ilmselt nõustuvad kõik, et mitte päris sellised traditsioonid.

Täiendavalt on põhimõttelisel tasandil küsitav, kas halduskohtust peaks saama lisaks senisele rollile ka karistava iseloomuga kohus. Tõepoolest, õigusakte on võimalik muuta, kohtunikke koolitada ning õiguspraktikat kujundada. Samas ei ole see otstarbekas. ECN+ direktiiv on võrdlemisi lihtsalt üle võetav väärteomenetluses. Seda ka viisil, kus trahve määraks maakohus. Üha enam kerkib küsimus, et miks on vajalik maksumaksja raha eest nö ratast leiutada ehk Eesti õiguskorda seniste süüteomenetluste kõrval kolmandat karistava iseloomuga menetlusliiki luua. Eesti suhtes on ECN+ direktiivi ülevõtmisel olulisse viivitusse jäämise tõttu Euroopa Kohtus vältamas rikkumismenetlus. Lõplik trahvisumma, mis meil kõigil maksumaksjatena tasuda tuleb, kujuneb viivituses oldud päevade alusel. Kiiret lahendust direktiivi ülevõtmisel väärteomenetluses, aga mingil põhjusel välditakse kui tuld.

Lõpuks, halduskohtule trahvi määramise õiguse andmine oleks märkimisväärne muudatus Eesti õiguskorras. Selle vajalikkuse kui ka tehniliste küsimustega seonduvasse diskussiooni tuleks hea tava kohaselt kaasata laiem ring õigusteadlasi, -praktikuid ja huvigruppe. Minimaalselt peaks olema kaasatud vähemalt õiguskantsler, Tartu Ülikooli õigusteadlased, kohtud, Konkurentsiamet, advokatuur ja ettevõtjate ühendused. Teadaolevalt seda aga tehtud ei ole ega paista ka plaani selliseks kaasamiseks.

Sellest tulenevalt, kui järgmise Vabariigi Valitsuse päevakorda ka peaks lisatama konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, siis hetkel on ainuõige see punkt päevakorrast välja jätta. Ei ole küll kõige parem traditsioon, aga paremat hetkel ei paista kusagilt.

Artikkel ilmus 14.02.2024 Postimehes.