Krüptovaraturu seadus tõi lõpliku selguse krüptovarateenuse osutajaid eesootavatesse muutustesse – mida peaks selle kohta teadma?

Brüsselis vastu võetud krüptovaraturgude määruse jõustumisest on möödas peaaegu aasta ning liikmesriigid on üksteise järgi vastu võtmas seadusi, mis täpsustavad selle rakendamise üksikasju ja teevad määruse sisulise rakendamise võimalikuks. Olgugi, et määrus peaks olema ühtne, on krüptovarade reguleerimise teema kuum ning turuosalised ja ka investorid on oodanud selgust igas riigis pikisilmi. On olnud huvitav aasta, mille vältel on olnud võimalik taustal järgida, kuidas on liikmesriigid otsustanud reguleerida teemasid, mis on määrusega jäetud liikmesriikide otsustada ning kas mõnedes aspektides saab liikmesriikide lähenemine olema määrusest spetsiifilisem. Ellex Raidla FinTechi eksperdid Anneli Krunks ja Marko Kairjak kirjutasid teemast lähemalt.

Üle-eelmisel nädalal jõudis järg Eestini, kui Riigikogu võttis vastu krüptovaraturu seaduse (KrÜTS). Üldjuhul oli KrÜTSi regulatsioon ootuspärane ja midagi revolutsioonilist seadus ette ei näe. Küll peaksid ettevõtted, kes plaanivad krüptovarateenuse osutaja tegevusluba taotlema hakata, pöörama mõnedele seaduse poolt kehtestavatele reeglitele aegsasti tähelepanu.

Eesti ei näe ette lihtsustatud ülemineku võimalust virtuaalvääringu tegevusluba omavatele isikutele. Võib juba julgelt praeguse hetkega öelda, et liikmesriikide lähenemine on olnud vägagi erinev selles osas, kas käeoleval hetkel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite raamistikus tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse osutajad võiksid saada krüptovarateenuse osutaja tegevusluba taotleda lihtsustatud tingimustel või mitte.

Kuivõrd Eestis on virtuaalvääringu teenuse osutajatele võrreldes paljude teiste liikmesriikidega kehtinud seni rangemad nõuded, võis eeldada, et lihtsustatud ülemineku võimalus nähakse ette ka Eestis. Sarnastel põhjustel näeb lihtsustatud režiimi ette näiteks Saksamaa.

KrÜTS lihtsustatud ülemineku võimalust juba tegutsevatele virtuaalvääringu teenuse osutajatele ette näinud ei ole. See tähendab, et tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse osutajad peavad taotlema krüptovarateenuse osutaja tegevusloa samadel alustel nende ettevõtetega, kellel selline tegevusluba hetkel puudub. Virtuaalvääringu teenuse osutajad on viimastel aastatel pidanud Eestis korra enda tegevusluba juba uuendama ning peavad uute nõuete raames nüüd tegevusloa taotlemise protsessi uuesti ette võtma.

Olgugi, et seadusest seda välja ei loe, oleme oma kogemuse pinnalt üsna julged väitma, et praktikas on ilmselt tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse osutajatele uue tegevusloa protsess sujuvam ja mõnevõrra ka lihtsam, olenemata sellekohaste sätete puudumisest seadusandluses. Seda põhjusel, et virtuaalvääringu teenuse osutajatelt on juba praegu nõutud toimivat sisekontrolli süsteemi ning mitmetes valdkondades (näiteks siseaudit, juhtide sobivus, rahapesu tõkestamise nõuete kohaldamine, jne) määrusele sarnaste nõuete täitmist.

Eesti on otsustanud rakendada maksimaalset ülemineku tähtaega virtuaalvääringu teenuse osutajatele. Määrus nägi liikmesriikidele ette võimaluse otsustada, mis ajaks määruses sätestatud ajaraamides peavad virtuaalvääringu teenuse osutajad taotlema krüptovarateenuse osutaja tegevusloa. Eestis on otsustatud rakendada seejuures maksimaalset ülemineku tähtaega. Selle kohaselt tohivad virtuaalvääringu teenuse osutajad olemasoleva tegevusloa alusel osutada teenuseid kuni 1. juulini 2026. See tähendab, et nimetatud ajaks peavad virtuaalvääringu teenuse osutajad olema saanud Finantsinspektsioonilt tegevusloa tegutsemaks krüptovarateenuse osutajana. Vastupidisel juhul teenuseid pärast 1. juulit 2026 osutada ei tohi. Ka siin on liikmesriikide lähenemine olnud erinev ning nii mõnedki liikmesriigid on ülemineku tähtaja hoidnud olulisemalt lühema. Näiteks oli Leedul esialgu plaanis kohaldada ülemineku tähtaega detsember 2024, kuid seda on pikendatud 1. juunini 2025.

Pikem ülemineku tähtaeg jätab Eestis tegevusluba omavatele virtuaalvääringu teenuse osutajatele piisavalt aega, et valmistuda tegevusloa protsessiks ning end krüptovarateenuse osutajale kohalduvate  nõuetega kooskõlla viia. Seejuures on pikem ülemineku periood ilmselt kõige olulisem nõuete osas, mis puudutavad juhtorganeid ning IKT tegevuskerksust.

Kuna krüptovarateenuse osutaja tegevusluba võimaldab oma teenuste pakkumist laiendada üle Euroopa, on tõenäoline, et paljud virtuaalvääringu teenuse osutajad alustavad uue tegevusloa taotlemise protsessi võimalikult vara.

Nõuded juhtorganitele on väljakutseks kõigile tegevusloa taotlejatele. KrÜTSi kohaselt peab krüptovarateenuse osutajal olema kaheliikmeline juhatus ning osaühinguna tegutsevatel krüptovarateenuse osutajatel enamjaolt ka kolmeliikmeline nõukogu.

Seejuures peab isikul juhtorganisse kuulumiseks olema sobiv ehk omama piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemust. Seni virtuaalvääringu teenuse osutajatel nõudeid juhtorgani liikmete arvu osas ei olnud, mistõttu tegutseti tihtipeale üheliikmelise juhatusega. Ühe sobiva juhatuse liikme leidmine probleeme ei valmistanud. KrÜTS valguses peab krüptovarateenuse osutajal sobivaid juhtorgani liikmeid olema aga kokku viis. Eesti turu väiksust arvestades saab täiendavate sobivate juhtorgani liikmete leidmine olema aga keeruline – selliste isikute arv on piiratud. See võib omakorda tuua kaasa aga tegevusloa menetluste takerdumist sobivate isikute leidmise taha.

Täiendavate juhtorgani liikmete leidmise probleemi võiks leevendada see, et lisaks juhtorgani liikme individuaalsele sobivusele hinnatakse juhtorganeid ka kollektiivselt. See tähendab, et juhtorganisse võib arvata erineva taustaga isikuid ja sobivust hinnatakse ka kollektiivsel tasandil. Seega võiks juhtorganisse arvata ka selliseid isikuid, kes vastutavad juhtorganis teatud valdkonna eest oma ekspertiisi piires. Selliseks näiteks võiks olla IT valdkonna inimeste toomine juhtorganitesse, kelle peamine vastutusvaldkond oleks IT. Loomulikult peaks seejuures olema vähemalt baasteadmised ja oskused krüptovarateenuse valdkonnas. Lisaks on tõenäolisem ka juba finantssektoris tegutsevate isikute suundumine krüptovarateenuse osutajate juhtorganitesse, kus varasem kogemus finantssektoris võiks samuti sobivuse kriteeriumi täita.

Järelevalve muutub sarnaseks teiste finantsettevõtetega. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajad on seni olnud Rahapesu Andmebüroo järelevalve all, siis krüptovarateenuse osutajad lähevad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Selle raames laienevad Finantsinspektsiooni finantsettevõtete menetluste ja järelevalve praktika ka krüptovarateenuse osutajatele. Seejuures saavad mõõdupuuks olema finantsettevõtted.

Seega on ettevõtteid, kes soovivad krüptovarateenuse osutaja tegevusluba taotleda, ees ootamas huvitav ja  väljakutsete rohke periood. Oluline on pihta hakata võimalikult varakult, et ülemineku perioodi lõpuks saada kätte tegutsemiseks vajalik luba.

Artikkel ilmus 12.07 Ärilehes.