Küberhügieen kui kätepesu digiajastul

Küberhügieen ei ole enam vaid IT-ekspertide teema, vaid normaalne kaitse- ja ennetusmeede, mis peaks muutuma igapäevaseks harjumuseks nii kodus kui tööl. Sellest kirjutavad ERRi arvamusloos Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse valdkonnajuht Merlin Liis-Toomela ja advokaat Hegle Pärna.

Autorid toovad paralleeli 19. sajandi kätepesu harjumuse juurutamisega – toona tundus see liigse kohustusena, täna aga peame seda iseenesestmõistetavaks. Sama loogika peaks kehtima ka küberruumis: tarkvarauuendused, tugevad paroolid ja mitmeastmeline autentimine ei tohiks olla erandid, vaid igapäevased ennetusmeetmed.

Küberhügieeni tähtsust rõhutab ka Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mille eesmärk on tõsta liikmesriikide küberturvalisuse taset. Eestis jõudis küberturvalisuse seaduse muutmise eelnõu avalikkuse ette 2025. aasta augustis. Küsimus ei ole enam ainult regulatsioonides, vaid selles, kas suudame luua kultuuri, kus küberturvalisus on sama loomulik kui turvavöö kinnitamine autos.

Nõrkade harjumuste või kaitsmata kontode tõttu võib üksainus turvaauk kasvada üle riiklikuks kriisiks. Just seetõttu on küberhügieen majanduslikult ja ühiskondlikult vältimatu investeering. See aitab vältida nii finantskahjusid kui ka usalduse kaotust, mis on digiajastu kõige haavatavam vara.

Artikkel ilmus esmakordselt ERRis.