Mari Must: mida teha, kui minu kaubamärgiõigusi rikutakse?

Sageli pöörduvad ettevõtjad patendivoliniku poole murega, et nende kaubamärgiõigusi rikutakse. Ühte standardset lahendust sellele olukorrale pole, kuid paratamatult tuleb asuda tegutsema, et rikkumine lõpetada. Milliseid samme peab selleks astuma? Selgitusi jagab Patendiameti blogipostituses Ellex Raidla nõunik Mari Must.

Alustama peab küsimusest, kas ettevõtjal on kehtiv kaubamärk. Seda kontrollimata ei saa edasi minna – kaubamärgi pikendamine võib ollaSelgitusi jagab ununenud, kaubamärgina võib olla registreeritud vana logo, mis pole enam ammu kasutuses, või on kaubamärk kustutamisele läinud äriühingu nimel. Õigel ajal registreeritud ja pikendatud kaubamärk on seega edasiste sammude alus.

Kui kaubamärk on registreeritud, on järgmiseks sammuks selgitada välja, milles kaubamärgiõiguse rikkumine seisneb. Kas on keegi kolmas registreerinud kaubamärgiga identse või sarnase domeeninime või kaubamärki sisaldava ärinime? Kas kaubamärki kasutatakse kaubamärgiomaniku loata? Või kasutab keegi kaubamärki oma kaupade või teenuste tähistamiseks näiteks selleks, et viidata varuosa sobivusele? Sellest lähtuvalt saab sõnastada ka eesmärgi, milleni kaubamärgiomanik soovib jõuda – domeeni üleandmine, ärinime muutmine, kaubamärgiga tähistatud toodete turustamise lõpetamine, kaubamärgi kasutamise lõpetamine toote kirjelduses vms.

Kolmas samm on rikkujale nõudekirja saatmine. Kaubamärgiõiguse rikkujad saab laias laastus jagada kaheks: pahatahtlikud ja teadlikud rikkujad ning need, kes rikuvad kaubamärgiõigusi teadmatusest. On võimalik, et enne nõudekirja saatmist polegi võimalik määrata, kumba gruppi rikkuja tegelikult kuulub. Nõudekirja saatmine võib olla piisav, et lõpetada rikkumine teadmatute puhul, kuid sellest tuleb alustada ka pahatahtliku rikkuja puhul – seda isegi siis, kui on teada, et rikkumise lõpetamiseni see ei vii. Nõudekirjast peab olema rikkujale arusaadav, mis kaubamärgid nõudekirja saatjale kuuluvad, mida rikkujale täpselt ette heidetakse, mida ta peab tegema rikkumise lõpetamiseks ja mõistlik kuupäev, mis ajaks tuleb rikkumine lõpetada.

Kui nõudekiri on saadetud ja rikkumise lõpetamiseks antud kuupäev käes, saabub tõehetk – kas rikkuja on kirjale vastanud, kas on teinud nõutud muudatused vaikimisi või jätkab endiselt rikkumist. Kui rikkumine jätkub, on mõnikord mõttekas saata täiendav ja nõudlikum kiri, mõnikord on mõistlikum asuda kaaluma järgmisi samme.

Järgmine samm võib olla hagiga rikkuja vastu kohtusse pöördumine. Rikkumisest olenevalt võib siiski olla teisigi võimalusi, mida kasutada enne kohtumenetluse alustamist või selle asemel. Kui rikkumine seisneb kaubamärgiga identse või sarnase .ee lõpuga domeeninime registreerimises ja kasutamises, võib pöörduda kaebusega Eesti Interneti SA domeenivaidluste komisjoni, mille menetlus on kohtumenetlusest oluliselt kiirem. Alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused on olemas ka .eu, .com ja teiste tippdomeenide alla registreeritud domeeninimede jaoks. Kui rikkumine seisneb kaubamärki sisaldava reklaami avaldamises Google’i otsingutulemustes, võib kasutada Google’i kaubamärgikaebuse esitamise võimalust. Ka sotsiaalmeediakanalitel (nt Facebook, LinkedIn) on kaubamärkide kasutamise reeglid ning kaubamärgi rikkumistest on võimalik raporteerida ja nõuda rikkuva materjali eemaldamist. Kui tegemist on kaubamärgiõigusi rikkuvate kaupade impordi või ekspordiga, tasub kindlasti esitada tollile meetmetaotlus.

Kaubamärgi rikkumine võib kvalifitseeruda ka väärteoks, mille eest on ette nähtud trahv. Samas võib ainuüksi kutse politseisse mõjuda kaubamärgirikkujale distsiplineerivalt. Seega ei pea kohtusse pöördumine olema esmane või ainuke samm, kuid mõnel juhul võib see olla kaubamärgiõiguste rikkumise lõpetamiseks siiski vajalik.

Loe lähemalt SIIT.