Marko Kairjak ja Birgit Sisask: püramiidskeemi reklaamiv suunamudija olgu ettevaatlik – temast võib saada kuriteo kaassüüdlane

Ellex Raidla partner Marko Kairjak ja advokaat Birgit Sisask: käesolevat artiklit ajendas kirjutama paar nädalat tagasi Finantsinspektsiooni pealiku Kilvar Kessleri sotsiaalmeediapostitus, kus ta manitses FTX skandaali näitel Eesti avaliku elu tegelasi ettevaatlikkusele tegevusloata investeerimisvõimaluste reklaamimisel. Kaasus on ka Eesti jaoks uudne ja väärib avalikku arutelu.

USA-s on investorid esitanud hagi nüüdseks pankrotistunud krüptovahetusplatvormi FTX asutaja ja endise juhi Sam Bankman-Friedi vastu seoses tema ettevõtte FTX kokkukukkumisega. Aga mitte ainult temale, vaid ka rea teiste kuulsuste vastu nagu Shaquille O’Neal, Larry David, Naomi Osaka, Gisele Bündchen, kes reklaamnägudena aitasid FTX investoreid kaasata.

Hagis väidetakse, et FTX oli sisuliselt püramiid- või Ponzi skeem, mis oli suunatud kogenematutele investoritele läbi vale ja eksitava teabe. Uudne on see, et hagis väidetakse võtmeroll olevat real meelelahutuse suurnimedel, kes aitasid FTX-le raha kaasata, kutsudes avalikkust oma näoga investeerima ja aidates sellega kaasa FTX edule.

FTX kaasuses osalesid mitmed tuntud inimesed videoreklaamides ja promosid FTX-i sotsiaalmeedias. Supermodell Bündchen osales tollase abikaasaga 20 miljoni USD suuruses reklaamikampaanias, olles sellega FTX brändisaadikuks. Endine NBA staar Shaquille O’Neal osales samuti FTX poolt Twitteris säutsutud reklaamis avaldusega, et tal on hea meel asuda FTX partneriks tegemaks krüptovara kõigile kättesaadavaks. Tennisist Naomi Osaka roll FTX saadikuna oli meelitada rohkem naisi krüptovarasse investeerima.

Tuntud inimene veenabki investeerima eelkõige kogenematu investori, kes ei pruugi tunda krüptovarasid ega aru saada investeerimisega võetavatest riskidest. Sellele ohule on USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (U.S. Securities and Exchange Commission, SEC) viidanud juba 2017. aasta Bitcoini tõusu ajal, et investeeringuid reklaamivad kuulsused ei ole investeerimisprofessionaalid ja neil puudub piisav teadmine investeeringu sobivusest ja seaduslikkusest. Reeglina saavad kuulsused oma avalduste eest ka tasu.

Kui nüüd selguks, et mõnda investeerimisvõimalust, mis on osutunud otseselt püramiidskeemiks kas siis selle kaudu, et valetati teenuse kohta või siis jäeti mulje sellest kui igati kontrollitud teenusest, on reklaaminud mõni tuntud Eesti inimene, siis kas ja millist karistusõiguslikku vastutust nad võiksid Eestis kanda?

Konkreetse juhtumi puhul on teoreetilisi lahendusi kaks: reklaamnägu loetakse vastutavaks kuriteo täideviijana ja teisel juhul võib ta karistusõiguslikust vastutusest sootuks pääseda.

Kuriteokoosseisudest tuleks kõne alla ennekõike investeerimiskelmus, mis eeldab investeeringu saamise eest valeandmete esitamist või oluliste asjaolude esitamata jätmist, kusjuures teabe avaldamise viis ei ole oluline. Lihtsamalt öelduna esitab suunamudija valeinfot või jätab olulise info esitamata, ning just sellele teabele tuginedes teeb kannatanu investeerimisotsuse. Oluline on seejuures see, et investeerimiskelmuse puhul võib igaüks olla toimepanija. Selle põhimõtte järgi võib toimepanija olla ka vähemalt teoreetiliselt tuntud endine sportlane, kes internetireklaamides põneva investeerimisvõimalusega liituma kutsub.

Aga kas ikka saab? Pettuse esemeks on tõele mittevastavad faktiväited, mis on olulised investeerimisotsuse langetamisel. Reeglina huvitab potentsiaalselt investorit teave emitenti või tema tegevusala puudutavate finantsprognooside kohta, kuivõrd investori huvi on investeeringust saadav kasum. FTX saadikutest kuulsused on end presenteerinud osana FTX-st (nn partnerina) ja samuti keelitanud avalikkust saamaks osa FTX-st.

Kuulsused on justkui andnud FTX-le heakskiidu ning seeläbi kinnitanud ja võimendanud FTX enda poolt potentsiaalsetele investoritele avaldatud teavet: viinud selle teabe veel rohkemate inimesteni ning võibolla veennud investeerimisotsust tegema neid, kes ilma tuntud inimese ütlemiseta poleks seda ealeski teinud.

Investeerimiskelmuse toimepanija ei pea seejuures olema ise olulise teabe ettevalmistaja, vaid võib olla ka selle levitaja. Järelikult ei saa välistada, et FTX-le reklaamis „õla alla“ pannud kuulsus on valeandmeteks osutunud olulise teabe levitaja ning ühtlasi investeerimiskelmuse toimepanija.

Teisalt ei ole kuulsuse reklaamikampaania puhul välistatud, et tegu on investeerimiskelmusest osavõtuga. Eelkõige tuleb kõne alla kuriteost osavõtt kaasaaitamisega: FTX näitel osutab kuulsus investeerimiskelmile läbi reklaamikampaania füüsilist ja ainelist kaasabi. Reklaam, milles tuntud ja tunnustatud inimene kinnitab mingi investeerimisvõimaluse headust, võib mõne investori jaoks olla lisamotivatsiooniks investeerimisotsus teha. Ei ole ilmselt juhuslik, et reklaamnägudeks võetakse miljonitele tuntud isikud, kes saavad investeeringurelevantset teavet levitada ka oma sotsiaalmeedias.

Eelnev ei tähenda, et kuulsus oleks investeerimiskelmuse ilmtingimata toime pannud, ehkki objektiivne pilt seda justkui kinnitaks. Investeerimiskelmus eeldab nii täideviimise kui osavõtu tahtlust valeandmete esitamise või olulise teabe esitamata jätmise ning investeeringu saamise suhtes.

Minimaalselt tähendab see seda, et krüptoplatvormi reklaamiv kuulsus peab võimalikuks ja möönab, et platvormi taga olevad tegelased kaasavad finantseeringut pettusega. See eeldab, et kuulsus saab aru investeeringukelmuse objektiivset külge moodustavatest asjaoludest. Kas ja millest ta aru sai, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Näiteks, kui reklaamnägu ise on kogenud investor või teda on konkreetse teenuse osas nõustatud, võib see viidata, et kuulsus pidi aru saama mingi olulise teabe asjaolude mitte tõele vastamisest. FTX kaasuses maksti suunamudijatele reklaami eest ebatavaliselt suuri summasid, mis võinuks kahtlusi tekitada. USA miljonäridest kuulsustel võivad olla finants- ja õigusnõustajad, mistõttu neil on võimekus endale selgeks teha konkreetse (finants)teenuse sisu.

Eestis on selleks juba aastaid nn neutraalse kaasabi teooria – tuntud nägu ei vastuta kelmuse osavõtu eest, kui ta näitab, et projekti puhul ei esinenud ühtegi ebatavalist asjaolu, mis pidi tekitama kahtluse, kas reklaamitav teenus ikka on päris aus värk. Ehk siis eelduslikult käitub kuulsus nagu alati: kasutab enda isikut ära turunduslikel eesmärkidel ja saab sellest ka ise kasu.

USA meedias on arutletud ka selle üle, kas investeerimispettuse toimepanek võiks sõltuda sellest, kuidas konkreetne kuulsus FTX reklaamis: kas ta andis oma naeratava näo piltreklaami; avaldas disclaimer’i, et ta ei ole finantsekspert; avaldas kahtlust, kas FTX-i investeerimine on üldse mõistuspärane; on end üldiselt esitlenud finantsala asjatundjana. Eesti õiguses ükski neist olukordadest esmapilgul vastutust ei välistaks, aga annaks võimaluse tahtluse välistamiseks.

Lõppeks tõstatub küsimus, kas kuulsused, lubades oma näo mingi teenuse või toote reklaamile, peaksid enne veenduma, et nad ei osale kuriteo toimepanemises; kui jah, siis mil määral. Ja siin peaks vastutusküsimus lahenema just eelkirjeldatud neutraalse kaasabi tasandil. Veel varem aga kaine mõistuse ja suunamudija vastutustunde abil: kui teenus või toode on ilmselt ebaseaduslik (sh tegevusloata) või vastupidi, jääb oma sisult üldse arusaamatuks, siis jätta reklaam tegemata. Nii võiks FTX skandaal olla õpetuseks kõigile ja iga finantsteenuse reklaamis osaleja võiks selle edasist kulgu jälgida.

Artikkel ilmus 08. jaanuaril Eesti Päevalehes.