Martin Mäesalu: läbipaistval turul ei maksa hinnatõusu taga alati kartelli otsida

Konkurentsiõigusega tegeleva advokaadi käest küsitakse tihti, kas Eestis on kütusekartell. Eriti siis, kui kütusehinnad tõusevad lakke, ja veel enam, kui maailmaturul hinnad langevad, ent tanklas sedavõrd kiiresti kukkumist näha ei ole.

Kuigi mõttekäigud salasobingutest võivad põnevad olla, siis pigem on hindade kujunemine selgitatav turu läbipaistvuse ja majandusloogika abil.

Vaatamata rahva seas levivatele kahtlustele on kütusemüüjate kartellikokkuleppeid ka välismaal vähe avastatud. Sama ei saa öelda sõidukite tootmise kohta, kus mõned aastad tagasi tekkis küsimus, kas üldse leidub mõni autoosa, mis ei ole keelatud kokkuleppesse hõlmatud.

Kütuse puhul on kõige tuntumad kaasused pärit Brasiiliast ning Kanadast. Kõige enam on ilmselt teemat uurinud Bundeskartellamt Saksamaal (sealne konkurentsiamet), kes aastatel 2007–2010 jälgis hinnakujundust umbes sajas bensiinijaamas. Hinnakokkuleppeid tookord ei tuvastatud, kuid kritiseeriti turu ülesehitust. 2022. aastal hoiatab Bundeskartellamt taas, et nad hoiavad kütuse hulgimüüjate tegevusel teravalt silma peal.

Ka Eesti konkurentsiamet on sellele küsimusele kord aastas vastanud. Kiire Google’i otsing näitab, et juba 2007. aastal tõrjus üks tanklakett kartellisüüdistusi.

Nagu me teame, siis eeldamine on kõikide ebaõnnestumiste ema, kuid puhtpraktilistel põhjustel on keeruline uskuda, et sellised keelatud kokkulepped on püsinud juba aastakümneid. Eestis on vähemalt neli suuremat ja mõned väiksemad tanklaketid, kelle juhtivtöötajad on aastate jooksul korduvalt vahetunud. See tähendab, et võimalik kartell on aastate jooksul hõlmanud kümneid ja kümneid inimesi. Suurel osal neist ei ole enam erilist põhjust keelatud kokkuleppe varjamiseks. Ühtlasi oleks loogiline, et ühel hetkel oleks mõni keelatud kokkuleppe osapooltest sellest konkurentsiametit teavitanud, lootuses pääseda karistusest.

Veelgi enam: milliseid küsimusi tekitaks meis see, kui kõikides tanklates oleksid kütusehinnad erinevad? Iga tankla kõrval on hind suure posti otsas ning lõppastmes on hind kiirelt muudetav. Kui sellises olukorras hinnad ei ühtlustuks, siis kaoks ilmselt viimanegi usk majandusteooria loengus viidatud ratsionaalsesse homo economicus’se.

Kas see tähendab, et tanklates on hind ilmtingimata madalaim võimalikust? On kaheldav, et tanklad müüksid mootorkütuseid alla sisseostuhinna või kuludega nulli jõudes. Paradoksaalsel kombel võib hinnataset hoida kõrgemal just radikaalselt läbipaistev turg. Kui konkurendile on minu poolt hinna langetamine kohe nähtav ja ta saab sellele ka kohe reageerida, siis milline on minu motivatsioon hinda langetada – kliente ma sellest juurde ju ei võida ega käivet suurenda?

Turu suur läbipaistvus ja seonduvad mõjud ei ilmne ainult kütuseturul. Üha enam loovad erinevad IT-lahendused seni nägemata läbipaistvust koos seonduvate mõjudega hindadele. Erinevate avalike hinnavõrdluslehekülgede tulemuseks võivad enamasti olla küll üha sarnasemad pakkumised, kuid mitte tingimata madalamad hinnad. Seda tihtilugu eelpool viidatud põhjustel – kui hinna langetamisest ei ole midagi võita, siis puudub ka mõistlik põhjus seda teha.

Kokkuvõtteks: loomulikult ei peaks me uskuma pimesi, et majanduse toimimises on kõik korras. Kui on kahtlusi, siis toimivas õigussüsteemis tulebki neid kontrollida ja seeläbi kahtlusi kummutada või kinnitada. Samas, ka väga lihtsad vastused – sh väited keelatud kokkumängust või lootus, et täielik läbipaistvus hindades on alati lahendus tõustavatele hindadele – ei pruugi olla sisuline lahendus.