Merlin Liis-Toomela: uudisteportaalid kui uued kohtusaalid

Kehtiva regulatsiooni järgi on kohtumenetlus avalik. Kui kohtuistung ei ole erandina kinniseks kuulutatud (näiteks perekonnaelu või ärisaladuse kaitseks), saavad kohtuistungit vabalt kuulama minna kõik soovijad ning jõustunud kohtulahendid on kõigile vabalt kättesaadavad.

Avaliku kohtupidamise eesmärk on tagada kohtupidamise läbipaistvus ning aidata seeläbi kaasa ka kohtupidamise ausus, õiglus ja õiguspärasus. Kohtumenetluse avalikkus teenib sellega eeskätt menetluses osalejate huvisid ning peab aitama kaasa õigusriigi toimimisele. Ajakirjandusel kui ühiskonna valvekoeral on õigus tehtud kohtulahenditega tutvuda, kohtulahendeid kajastada ja kritiseerida.

Kohtumenetluse avalikkus ei laiene seni aga kohtutoimiku materjalidele. Kohtutoimiku materjalid on reeglina kättesaadavad üksnes menetlusosalistele endile, sest sisaldab sageli hulgaliselt delikaatseid ja sensitiivseid andmeid.

Sõltuvalt konkreetse kohtuvaidluse sisust võib kohtutoimikus sisalduda menetlusosalise ärisaladus, delikaatsed perekonnaelu puudutavad andmed, andmed ränga kuriteo ohvriks langemise kohta, jne.

Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga soovitakse seda reeglit muuta ning võimaldada edaspidi ka menetlusvälistel isikutel kohtutoimiku materjalidega tutvuda. Sealjuures sätestab eelnõu, et ajakirjanduse puhul eeldatakse õigustatud huvi toimiku materjalidega tutvumiseks. Millised oleksid sellise eelnõu jõustumise tagajärjed?

Eelnõu jõustumisel saaks ajakirjandus ligipääsu kogu kohtutoimiku materjalidele ning seda veel enne seda, kui kohus on toimiku materjali uurima asunud ning kohtuotsust ette valmistama hakanud.

Digimeedia areng on kaasa toonud olukorra, et uudiste ja arvamuste avaldamisele toimub võidujooks põhimõttel, kes ees, see mees. Seega on tõenäoline, et ajakirjandus soovib huvipakkuvat kohtuvaidlust juba enne kohtuotsuse tegemist kajastama asuda ning nii hakatakse ajakirjanduse kaudu isikute üle “õigust” ja “kohut” mõistma juba enne kohtuotsuse tegemist.

Kuna ajakirjanikel puudub enamasti õigusvaldkonna kõrgharidus ja kohtuniku ettevalmistus, siis on suur oht, et toimiku materjale tõlgendatakse valikuliselt ja õiguslikku konteksti arvestamata või isegi vääralt ja emotsioonidele tuginedes. Seetõttu võidakse ajakirjanduses langetatakse isiku kohta negatiivne otsus juba enne õigusemõistmist kohtu poolt või käsitletakse menetluse mõttes kõrvalisi, kuid meedias suurt tähelepanu omandavaid väiteid.

Kirjeldatud olukord devalveerib paratamatult hilisema kohtuotsuse tähendust ja seeläbi õigusriiklikku õigusemõistmist tervikuna. Samuti loob see täiendava barjääri isikutele, kes kaaluvad oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Kaaludes ühelt poolt võimalust saada vaidluse tulemusena õiglane kohtulahend, kuid teiselt poolt negatiivset kahju, mis võib kaasneda meedia poolt kohtutoimiku materjalide detailse kajastamise tulemusena, võivad paljud isikud jätta kohtusse pöördumata. Selliselt jääksid isikute õigused kaitsmata ning kahjustada saaks õigusriigi kõige olulisem tunnus, mille järgi mõistetakse õigust sõltumatute kohtute, mitte ajakirjanduse poolt.

Teise probleemina toob eelnõu sõnastus kaasa intensiivse privaatsusõiguste riive. Toimiku materjalid sisaldavad sageli menetlusosaliste kui ka menetlusväliste isikute kohta konfidentsiaalseid, delikaatseid või sensitiivseid andmeid, samuti sisu, mis kvalifitseerub isikuandmeteks.

Ajakirjanduse õigustatud huvi eeldamine kogu toimiku materjalidega tutvumiseks ning vaikimisi ligipääsu võimaldamine kogu toimiku materjalidele võib potentsiaalselt kaasa tuua väga ränga privaatsusriive isikutele, kelle andmed toimikus sisalduvad.

Menetlusosalistele võib tunduda, et kohtusse pöördudes ei saa nende õigused kaitstud, vaid vastupidi, privaatsusõigused võivad saada rohkem riivatud kui kohtusse mitte pöördumise korral. Seega võivad menetlusosalised sellise hirmu mõjul jätta kohtusse pöördumata või jätta kohtule esitamata osa tõenditest, mis oleksid asja lahendamiseks vajalikud.

Kes sooviks kohtusse pöörduda hirmuga, et peab järgmisel päeval lugema lehest kajastusi oma delikaatsetest perekonnaküsimusest või avastama, et ettevõtte ärisaladus on avaldatud konkurentidele tutvumiseks?

Kuigi eelnõu annab võimaluse toimiku materjalidele ligipääsu ajakirjandusele erandina ka piirata, siis kohtute niigi suurt töökoormust arvestades ei ole mõeldav, et kohtud asuksid teostama kohtuasja toimiku osas kestvat ja järjepidevat kontrolli alates menetluse algusest kuni kohtuotsuse tegemiseni, veendumaks, et mistahes hetkel ei satuks sinna mh alaealise kaitsmist eeldavat materjali, riigisaladusega kaitstud dokumente ja muud tundlikku infot.

Eelnõu seaks ebavõrdsesse olukorda avaliku võimu teostajad ning nii juriidilised kui füüsilised eraõiguslikud isikud. Avaliku võimu teostajale jäetakse võimalus tunnistada tema valduses olev teave asutusesiseseks kasutamiseks, millisel juhul ei avaldata konkreetset dokumenti ka toimikuga tutvumist soovivale ajakirjanikule. Eraõiguslikel isikutel samaväärset võimalust ei ole.

Viimaks tuleb küsida, millist probleemi eelnõuga lahendada soovitakse. Juba praegu kehtivate reeglite järgi on kohtumenetlus avalik ning kohtuotsused kõigile kättesaadavad. Õigusriigis kajastabki kohtuotsus seda, mida on asjaolusid ja tõendeid hinnates professionaalse õigusemõistmise läbi konkreetse juhtumi puhul otsustatud. Seega peaks ka ajakirjanduse tutvumise huvi piirduma eeskätt kohtuotsusega.

Ajakirjandusele jääb õigus kohtuotsuseid kajastada, samuti õigus kohtuotsuseid kritiseerida ning nendega mitte nõustuda. Kui me aga annaks ajakirjandusele õiguse tutvuda ka kohtutoimiku materjalidega, riivaks see ilmselgelt ebaproportsionaalselt isikute kohtusse pöördumise õigust ning privaatsusõigusi. Sellist riivet ei saa õigustada ajakirjanduse huviga teha oma kutsetööd enne kohtuotsuse jõustumist.

Loe ka artiklit ERR portaalist.