Müüt või tegelikkus: millised pühadetegevused on kooskõlas andmekaitsenõuetega?

Jõuluaeg toob endaga kaasa nii südamlikke hetki pere ja sõprade seltsis kui ka kuhjaga jõulumelu sotsiaalmeedias ning postkastides. Perepildid jõulupuu ees, jõulukampsunites sõbrad ja reklaamid, mis kutsuvad osa saama jõulu- ja aastavahetuse kampaaniatest, on pühade igapäevane osa. Kuid teadmatus võib viia olukorrani, kus kaunist pühadetraditsiooni võib varjutada andmekaitsenõuete rikkumine. Alljärgnevalt vaatlevad Hegle Pärna ja Merlin Liis-Toomela peamisi küsimusi ja müüte, mis pühadeaegse andmetöötlusega kaasnevad.

Sotsiaalmeedia postitused

Pühadeaegsed postitused sisaldavad sageli isikuandmeid – olgu selleks perefoto jõuluõhtusöögilt, klõps sõpradega jõulupeolt või video laste jõuluetendusest. Isiklikuks tarbeks jäädvustatud sisu ei kuulu andmekaitse üldmääruse (IKÜM) alla, kuid olukord muutub, kui jagate seda avalikult, näiteks sotsiaalmeedias.

Avaliku jagamise korral peab isikuandmete töötlemine tuginema õiguslikule alusele. Näiteks Instagrami või TikToki üles laetud pildid ja videod, kus on tuvastatavad teised inimesed, eeldavad nende selgesõnalist ja vabatahtlikku nõusolekut. Nõusolekuta üles laaditud sisu võib rikkuda isikute õigusi, andes neile õiguse nõuda sisu eemaldamist nii postitajalt kui ka platvormilt.

Jõulukampaaniad ja pakkumised

Jõulud on aeg, mil ettevõtted kasutavad mitmesuguseid kampaaniaid klientide tähelepanu võitmiseks. Oluline on meeles pidada, et ka jõulukampaaniaid korraldades tuleb järgida andmekaitsenõudeid.

Otseturunduslike teavituste puhul on vajalik kas nõusolek või varasem kliendisuhe. Jõulukampaaniate infot ei saa saata isikutele, kes pole selleks oma nõusolekut andnud. Kui tugineda õigusliku alusena varasemale kliendisuhtele, peab edastatav info olema asjakohane sõlmitud lepingu konteksti ja sisu arvestades ning vastama saaja huvidele. Lisaks peab igas teavituses olema lihtne viis edaspidisest infosaamisest loobumiseks.

Levinud müüdid

Pühadeaeg toob sageli kaasa mitmeid väärarusaamu andmekaitsenõuete kohta. Toome välja mõned levinumad.

“Lasteaia ja kooli jõulupidudel ei tohi pilte ega videosid teha.”

See väide on ekslik. Kui jäädvustusi kasutatakse ainult isiklikuks otstarbeks, siis IKÜM seda ei keela, kuid tuleb austada inimeste soovi mitte jääda piltidele või videotele, kui sellist soovi on väljendatud. Kui plaanite tehtud jäädvustusi jagada avalikult, näiteks sotsiaalmeedias, tuleb arvestada teiste isikute õigustega ja küsida neilt selgesõnaline nõusolek.

“IKÜM keelab jõulukaartide saatmise.”

Jõulukaarti või kingituste saatmiseks perele, sõpradele ja naabritele ei ole nõusolekut vaja. Kui aga ettevõte saadab jõulukaarte, tuleb hinnata, kas tegemist on otseturustusega. Füüsilise jõulukaardi või kingipaki saatmist IKÜM ei keela. Kui aga saadetakse e-kaart, mille eesmärk on reklaamida tooteid või teenuseid, kehtivad sellele otseturustuse nõuded, mis võivad eeldada varasema nõusoleku olemist.

“Ettevõtte jõulupeo fotode jagamine sotsiaalmeedias rikub andmekaitsenõudeid.”

Ettevõtte jõulupeo fotode jagamine on lubatud, kui töötajad on andnud selgesõnalise nõusoleku või kui see tugineb põhjendatud õigustatud huvile. Samas on oluline töötajatele pakkuda võimalus keelduda jäädvustamisest, et tagada nende privaatsuse austamine.

Kokkuvõtteks

Pühadehetkede jagamine ja ettevõtete jõulutegevused on kaunid traditsioonid. Nende elluviimine vastavuses andmekaitsenõuetega annab kindluse, et kõigi osalejate privaatsust austatakse ning pühademeeleolu jääb muretuks. Läbimõeldud ja teadlik lähenemine aitab kindlustada, et jõulurõõm saab jagatud nii südamest kui ka vastutustundlikult.

Artikkel ilmus 21.12.2024 Eesti Päevalehes.