Risto Vahimets: Põhiseadus võiks enam teadvustada ettevõtluse rolli

Tähistamaks Põhiseaduse 30. aastapäeva, arutlevad Ellex Raidla advokaadid põhiseaduses sätestatud erinevate õiguste ja käsitluste päevakajalisuse teemadel Postimehe veergudel jooksvalt läbi 2022. aasta. Juunis avaldas oma mõtted Põhiseaduse § 31 osas Ellex Raidla partner Risto Vahimets.

Põhiseaduse § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega […]. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Vaatan selles artiklis läbi põhiseaduse prisma kahte ettevõtluse fundamentaalküsimust – ettevõtlust kui positiivse märgiga tegevust ja ettevõtlust kui riskantset tegevust. Alustama peab mõistagi sellest, mis põhiseaduses kirjas ning see on üsna napisõnaline. Paragrahv 31 alustab sellest, et ettevõtlusega tegelemine on meie kodanike ja siin viibivate välisriikide kodanike üks põhiõigustest, millel on ka oma kasutamise tingimused ja kord. Kas see on olnud piisav, aitamaks kaasa meie mõtte- ja majandusruumi vormimisele õiges suunas?

Meie ühiskonna eelmises elus oli ettevõtlus, mis toona kandis enamasti spekulatsiooni halvustavat nimetust, ENSV kriminaalkoodeksi järgi karistatav. Vabariigi taasloomisega sündis ka vaba ettevõtluskeskkond, kuigi ilmselt eelneva pika perioodi mõjul jäi selle potentsiaal ja väärtus juba põhiseaduseski proportsionaalse tähelepanuta. Kaasa pole aidanud ka iseseisvuse algdekaadil vohanud kauboikapitalismi ja kuritegeliku taustaga „sahkerdamise“ mõjud, mille ilmekaks näiteks oli selliste tegelaste ajakirjandusveergudel järjepidev „ärimeesteks“ nimetamine. Nendest ühiskonna teismelisusele iseloomulikest ilmingutest oleme õnneks suutnud peaaegu välja kasvada, head eeskuju ja malle tõid endaga kaasa ka Põhja- ja Lääne-Euroopast pärit välisinvestorid. Mitte kõikidel sovjetimaailmast eraldunud riikidel pole nii sujuvalt läinud ning meie jaoks kümnendite tagust praktikat kohtab seal tänaseni.

Hoolimata äärmiselt ettevaatlikust algusest, mida rõhutab ka põhiseaduse vastava valdkonna ahtasõnalisus, on meie rahva leidlikkus ja julge pealehakkamine päädinud sellega, et saame oma alustavate ettevõtete sisu ja arvukuse üle uhkust tunda. Järjest sügavamalt juurdub arusaamine, et ühiskonna ning seda teenindava riigistruktuuri suureks väärtuste allikaks on ka just ettevõtlus koos sellest kooruvate uuenduste, parenduste, kasvava elustandardi ja toodetavate ressurssidega. Mida enam osaleb selles ka noorem põlvkond, kes ei tea ega mäleta „spekuleerimisest“ midagi, seda enam on lootust, et on aega ja oskust mõista ettevõtluse tekitatavat lisaväärtust kaugemale tootmistsehhis sündivatest materiaalsetest toodetest. Ka need valdkonnad, kus protsessid on keerulisemad ning seega ka raskemini haaratavad, võivad olla märkimisväärse mõjuga. Startupinduse jumalate staatusesse tõusnud Bolt, Wise ja Pipedrive on head näited, et väiksest Eestist saavad välja kasvada maailma muutvad uuendused ja ettevõtted, mis hoolimata oma tegevusala keerukusest on tunnustatud ja laialt tuntud. Innovatsioon võib äris väljenduda ka uut tüüpi investeerimistootes, teenuse osutamise lepingus või muus mittemateriaalses.

Põhiseaduse nappi viidet ettevõtlusele saab minu arvates tõlgendada mitut moodi. Esimene variant on soov kätkeda sellesse läbi napi vormi vabadust ning vältida ülearuseid viiteid ja tingimusi. Kõlab küll idealistlikult, kuid selline oli paljude meist nägemus uue ühiskonna alguses, et Eestist saaks pärast raudses puuris istumist kõikide võimaluste maa. Kui vaadata ettevõtluse panust meie riigi toimimisse, on see laias laastus sellises suunas ka läinud.

Teine mõttearendus on mingil määral pessimistlikum, kuid see ei muuda tänast päeva, mille osas võime ettevõtluse kontekstis valdavalt rahul olla. Põhiseaduse ettevaatlik käsitlus ettevõtluse suunal võis olla mõjutatud teadmatusest reaalse ettevõtluse tuleviku osas. See omakorda aga toitis üldist avalikkuse skepsist valdkonna suhtes ning pani ka avaliku sektori rohkem kontrollivasse ja reguleerivasse ja vähem toetavasse rolli. Tavaliselt pole selline lähenemine kunagi arengut soosiv ning võib halvemal juhul isegi pärssivalt mõjuda. Vaadates ettevõtluse enda rolli ühiskonna ja riigi väärtusloomes, ootavad ettevõtjad täna rohkem kui kunagi varem sellega proportsionaalset tähelepanu ja toetust. Toetuse all pean näiteks silmas mõistmist, et ettevõtlus on risk, mis alati ei päädi positiivse tulemiga. Sõnas risk sisaldubki alati ka ebaõnnestumise võimalus.

Teadmatus ja ettearvamatus on ju ka ettevõtluse enda orgaaniline osa. Riskivaba ettevõtlust eksisteerib minimaalselt, ebaõnnestumine, olgu kas force majeure või tehtud vigade tõttu, on normaalne nähtus. Pikalt oli ka see tahk midagi, mis üldist suhtumist varjutas ning suhteid erinevate sektorite vahel venitama kippus. See koht meie ühiskondlikus diskussioonis on minu arvates endiselt pisut viltu – riske võtnud äris ebaõnnestujaid samastatakse sageli kahjuks kurjategijatega. See omakorda mõjutab raskes seisus äride otsuste kvaliteeti. Näiteks otsustatakse seetõttu pankrotiavaldust mitte esitada ning püüdes selle asemel lootusetus seisus ettevõtetega mingeid imetrikke teha tekibki surnud ring. Lõpuks võibki see viia kuriteo koosseisu tekkeni, ilma, et see oleks olnud eesmärk.

Kuigi põhiseadus pole mõistagi ainuke instrument, et äri baasteadmisi ühiskonnale teadvustada, on see siiski massiivne tööriist vaba ettevõtluse väärtuse mõtestamiseks. Samas oleksin mina kahe käega poolt kui me Eestis suudaksime põhiseadusest vähemate vahenditega ettevõtlust rohkem väärtustada ning sealhulgas juhtida ühiskonna tähelepanu, et riskide võtmine on osa ettevõtlusest ning riskiga kaasneb normaalse kõrvalnähuna ka ebaõnnestumine.

Kui põhiseaduse loomise ajal võis suuresti vaid oletada ja soovmõelda, milline võiks ja saaks meie riik 30-ne aasta pärast olema, kuidas toimima ja millel püsima, siis täna on meil need teadmised olemas. Ettevõtluseta pole meil edasiminekut, ressursse ja mingit võimalust jääda iseseisvalt püsima. Enam ei ole ettevõtlus ja sellega kaasnev innovatsioon isegi mitte võimalus, vaid vajadus, mis lähtuvalt meie rahva väiksusest on võrreldes teiste saatusekaaslastest riikidega meile jõudnud varem.

Ühtlasi kutsub Ellex Raidla üles oma teadmisi meie põhiseadusest värskendama: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002

Loe ka artiklit Postimehest.