Millega arvestada tegevusloa ja piiriülese tegutsemise loa protsessiks valmistumisel?

Finantsjärelevalveasutuselt loa taotlemise ettevalmistamisel tuleb keskenduda mitte ainult seaduses nõutud dokumentide koostamisele ja nõuete täitmisele, vaid alustada organisatsiooni sisulist ettevalmistamist juba selleks, kui luba on saadud.

Suhtlus finantsjärelevalveasutusega on oluline nii enne taotluse esitamist kui loamenetluse käigus.

Enne tegevusloa taotluse esitamist võiks kaaluda kohtumist finantsjärelevalve asutusega, et tutvustada taotleja ärilisi plaane ning meeskonda, kes taotlejat hakkab juhtima tegevusloa saamise järgselt. See võimaldab nii anda oma plaanitavatest tegevustest ülevaadet menetlejale, kui ka diskuteerides ära markeerida, millised peamised teemad seoses taotlejaga menetluse käigus võivad üles kerkida. Nii saab võimalikke probleemkohti võtta arvesse loataotluseks valmistumisel ning neid lahendada juba enne taotluse esitamist, mis hoiab ära menetluse venimise ja menetluse ajal tekkivad ootamatused ning sellest tingitud täiendavad kulud. Juba tegutsevad finantsasutused, kes soovivad oma teenuseid pakkuda piiriüleselt, võiksid enda plaane tutvustada finantsjärelevalveasutusele juhul, kui varasemalt pole selliseid plaane äriplaanis või järelevalvega suhtluses välja toodud.

Eesti seadused ei eelda taotleja poolt aktiivsust, eeldus oleks justkui, et tuleb vastata järelevalve küsimustele ja esitada küsitud teavet. Tänaseks on enamikes valdkondades nõuded nii detailsed, et vaid sellise lähenemisega võib menetluse tähtaja sees püsimine minna keeruliseks. Eduka taotluse menetluse alus on taotleda proaktiivsus menetlejaga suhtlemisel. See võimaldab suunata fookust olulisematele probleemkohtadele menetluses, ent hoiab ka menetlejat pidevas fookuses. See kehtib nii tegevusloa kui piiriülese tegutsemise loa protsessi puhul, aga ka teiste loa protsesside puhul (näiteks juhtide sobivusmenetlused või olulise osaluse menetlused).

Loa taotlemisel esitada rohkem informatsiooni ja dokumente, kui on seaduses sätestatud minimaalne nõue.

Loa menetluseks valmistumisel tuleks lisaks seadusest tulenevatele minimaalsetele loataotluse nõuetele mõelda ka sellele, millist teavet või dokumente võidakse või tavapäraselt küsitakse menetluse käigus. Näiteks tegevusloa taotluse puhul sätestavad finantsvaldkonna seadused nimekirja informatsioonist ja dokumentidest, mida tuleks loa taotlusel esitada. Tihtipeale sisaldab seadus ise või Euroopa Liidu / Eesti järelevalveasutuste juhendid aga täiendavaid regulatiivseid nõudeid, mida loataotluse nimekirjas toodud ei ole (nt täiendavad sise-eeskirjad, lepingud, registrid vmt). On tõenäoline, et menetluse käigus võidakse küsida ka selliste regulatiivsete nõuete täitmise kohta või siis nõutakse juba valmis ka teenuste üldtingimusi. Menetluse ajal võib nö täiendava materjali koostamisega minna kiireks.

Loamenetluses esitada kogu küsitud informatsioon ja dokumendid ning pidada kinni tähtaegadest.

Loamenetluste protsess koosneb menetleja poolsetest nö küsimusteringidest, millele taotleja peab ettenähtud tähtaja jooksul vastama. Sellisel juhul tuleks küsimustele vastamisel esitada kogu asjakohane informatsioon ja dokumendid, et menetleja küsimus saaks põhjalikult vastatud. Vastupidisel juhul võib sama küsimus (näiteks teisest vaatenurgast) tulla uuesti küsimisele mõnes järgnevas küsimusteringis. See aga kulutab nii menetlusaega kui lihtsalt ajalist ressurssi, mida võiks suunata uute küsimuste vastamisele. Kui mõnda küsimust ka küsitakse uuesti, tasuks olla proaktiivne ning selgitada välja, millised on menetleja ootused sellele vastamisel. Samuti on oluline kinni pidada menetleja poolt seatud vastamistähtaegadest. Järelevalve kipub eeldama, et loa saanud peavad alati tähtaegadest kinni pidama, ja seda suutlikkust tuleb näidata juba loa taotlemisel. Menetlusaeg on seaduse kohaselt piiratud ning vastamise edasilükkamine võib lõpuks viia selleni, et menetlusaeg on läbi, kuid kõik vajalikud teemad ei ole menetletud. See omakorda võib viia loamenetluses negatiivse tulemuseni.

Piiriülese tegutsemise loa taotluseks valmistumisel kvalifitseerida piiriülese teenuse osutamise tegutsemisvorm.

Finantsasutused, millel on seaduse kohaselt lubatud oma tegevusluba teistesse riikidesse laiendada, võivad pakkuda oma teenuseid teises riigis ülepiiriliselt või asutades selleks filiaali. Oluline on läbi mõelda, milline tegutsemisvorm sobib finantsasutuse teenuste ning plaanidega. Näiteks, kui finantsasutusel on soov omada sihtriigis töötajaid ning püsivat esindust, on tõenäoliselt vajalik filiaali asutamine. Kui aga teenuste osutamine toimub veebipõhiselt ning töötajate olemasolu sihtriigis vajalik ei ole, võib piisav olla ka ülepiirilise tegutsemise loa taotlemine. Plaanitavast tegutsemisvormist sihtriigis sõltub, milliseks tegevuseks luba taotletakse, taotlusega esitavate informatsiooni ja dokumentide nõuded ning tihtipeale ka taotlusprotsess.

Piiriülese tegutsemise loa protsessiks valmistumisel tuleks arvestada sihtriigi nõuetega.

Enne piiriülese tegutsemise loa taotluse esitamist peaks taotleja kaardistama, millised nõuded kohalduvad taotleja poolt sihtriigis finantsteenuste osutamisele. Tõenäoliselt soovib ka finantsjärelevalveasutus olla kindel, et finantsasutusel on sihtriigi nõuetest ülevaade, et kindlustada finantsasutuse tegevuse vastavus seadustele ka pärast piiriülese tegutsemise loa andmist. Sihtriigi nõuetega tuleks arvestada nii enda sisemises dokumentatsioonis kui ka protsessides. Seega võiks taotleja juba taotluse esitamisel tuua välja, et finantsasutus on ennast nõuetega kurssi viinud, ning anda ülevaate, milliseid muudatusi taotleja sellest tulenevalt oma sisemises dokumentatsioonis ja protsessides on teinud või plaanib teha.

Artikli on kirjutanud Ellex Raidla eksperdid Anneli Krunks, Marion Müürsepp ja Marko Kairjak.