Tehnoloogiasektori tehingud 2025. aastal: raha on olemas, kuid liigub ettevaatlikumalt

Milline oli meeleolu tehnoloogiasektoris 2025. aastal? Eesti tehinguturg on jõudnud uuele küpsusastmele, kirjutavad Ellex Raidla assotsieerunud partnerid Ott Aava ja Rutt Värk, koos PwC Eesti M&A üksuse juhi Sass Karemäega.

Kui 2023. aastat iseloomustasid šokid ja järsk langus ning 2024. aastat ettevaatlik kohanemine uue reaalsusega, siis 2025. aasta kujunes tehnoloogiasektoris tasakaalu ja taastumise aastaks. Turg ei pöördunud tagasi buumiaegadesse, kuid nii tehinguaktiivsus kui ka rahastamine näitasid stabiliseerumise märke. Raha on olemas, ent liigub aeglasemalt, rangemate tingimustega ja selgelt parimate ettevõtete suunas.

Tehingud ja rahakaasamised: rohkem tehinguid kuid vähem raha

Eestis tehti 2025. aastal kokku 205 tehingut, mis on 32 võrra rohkem kui aasta varem. Neist 83 kuulusid riskikapitali ja tehnoloogiavaldkonda ning 95 olid klassikalised M&A-tehingud. Aasta algus oli pigem ettevaatlik, kuid alates teisest kvartalist muutus turg selgelt aktiivsemaks ning tehingute tempo püsis stabiilsena kuni aasta lõpuni.

Eesti idufirmad kaasasid 2025. aastal ligikaudu 319 miljonit eurot, mis tähendab langust võrreldes nii 2024. kui ka varasemate tippaastatega. Samas püsis rahastusvoorude arv 85 tehingu juures, mis näitab, et turg ei ole seiskunud – pigem on muutunud investeeringute iseloom.

Keskmine tehingu suurus langes umbes 3,8 miljoni euroni, kinnitades trendi, kus investorid eelistavad väiksemaid ja etapiviisilisi investeeringuid. Suuri panuseid kohtab harva. Oodatakse selget ärimudelit, olemasolevaid kliente ning realistlikku teed kasumlikkuseni.

Tehingute arv ja maht

Suurimad kaasamised

Märgiline muutus võrreldes varasemate aastatega oli Eesti päritolu kapitali osakaalu kasv, mis ulatus 2025. aastal üle 32% kogu kaasatud kapitalist. Kui varem domineerisid välisinvestorid, siis nüüd mängivad kohalikud fondid, äriinglid ja olemasolevad investorid olulisemat rolli nii sildfinantseerimistes kui ka jätkuvoorudes. See peegeldab välisinvestorite ettevaatlikkust, aga ka kohaliku kapitalituru küpsemist.

Tehnoloogia ja AI endiselt fookuses, kuid jahenemise märke on näha

Tehisintellekt jäi ka 2025. aastal tehnoloogiasektori keskseks teemaks. Märkimisväärsed rahakaasamised – nagu Starship Technologies, Pactum AI, Blackwall, Druid AI ja Lightyear – näitavad, et investorite huvi AI ja andmepõhiste lahenduste vastu püsib tugev. Samas on võrreldes varasemate aastatega märgata teatud jahenemist: investeeringud on muutunud selektiivsemaks ning hinnangud ettevõtete väärtustele realistlikumaks.

Lisaks AI-le tõusid esile küberturbe-, energiatehnoloogia-, logistika- ja kaitsetööstusega seotud tehnoloogiaettevõtted. Eriti kaitse- ja nn dual-use tehnoloogiad on muutunud investorite jaoks atraktiivseks, peegeldades laiemat geopoliitilist tausta ja julgeolekualaste lahenduste kasvavat tähtsust.

Tööhõive

Kuigi võrreldes 2023. aasta koondamislainega on globaalne surve vähenenud, püsis koondamiste tase ka 2025. aastal kõrge. Seda vedasid eelkõige suured tehnoloogiakontsernid nagu Intel, Microsoft, Amazon ja Verizon, kes vähendasid tööjõudu kümnete tuhandete rollide võrra. Kuigi koondamised on Eestis üldiselt langustrendis, siis tehnoloogiasektoris on trend vastupidine. Äsja teatas Telia otsusest koondada ligikaudu 50 IT-töötajat, ning varasemalt vähendasid tööhõivet ka Katana, YOLO Group ja Skeleton Technologies. Koondamised idusektoris tähendab, et sektor on jõudmas küpsemasse faasi, kus töökohtade loomine pole enam eesmärk omaette, vaid keskendutakse kvaliteedile ja stabiilsusele.

Rahvusvahelised tehnoloogiasektori koondamised              

Allikas: trueup.io (seisuga 25.01.2026)

Koondamised Eestis (teade 2)  

Allikas: Töötukassa

Info- ja side sektori koondamised Eestis (teade 2)

Allikas: Töötukassa

Raha kättesaadavus ja fondid

Globaalne nn püssirohi (dry powder) ehk fondide investeerimist ootav kapital on juba aastaid püsinud rekordtasemetel. Kuigi 2025. aasta ei kujunenud uute fondide kaasamisel taaskord rekordiliseks, on turul endiselt märkimisväärne hulk investeerimist ootavat kapitali.

Eestis tegutsevaid klassikalisi erakapitali (PE) fonde on vähe ning möödunud aastal tõstis uue fondi vaid üks neist – Leedu juurtega Invalda. Samas on selle fondi maht, 410 miljonit eurot, märgiline: tegemist on suurima Baltikumis kaasatud fondiga ning ühtlasi ühe suurima PE fondiga kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis viimaste aastate lõikes.

Ka riskikapitali poolel ei olnud tegu rekordaastaga, kuid Eestis kaasatud ligikaudu 55 miljonit eurot – ning Baltikumi peale kokku umbes 180 miljonit eurot – kujutavad endast igati arvestatavat summat. Märgiline on uus Eesti fond Darkstar, kes kaasas 15 miljonit eurot ja on ühtlasi Euroopa esimene spetsiaalselt kaitsetööstuse tehnoloogiale suunatud fond. See peegeldab laiemat trendi, kus julgeolekualased lahendused on muutunud investorite jaoks oluliselt atraktiivsemaks.

Nagu eespool märgitud, jäid fondid 2025. aastal tehingutempo poolest strateegilistest ostjatest maha. Samas on positiivne, et kõik uued fondid on juba teinud oma esimesed investeeringud. Kindlasti omab mõju ka intressimäärade stabiliseerumine viimaste aastatega võrreldes madalamal tasemel, mis lihtsustab oluliselt võimendatud tehingute läbiviimist, ning annab alust oodata fondipoolse aktiivsuse kasvu lähitulevikus.

Lisaks klassikalistele PE ja riskikapitali fondidele on rõõmustav tõdeda, et viimastel aastatel on turule lisandunud mitmeid family office tüüpi fonde. Neid haldavad edukad ettevõtjad ja väljumise (exit’i) teinud asutajad, kes otsivad oma kogunenud kapitalile tootlust –, samuti nišifonde, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele või spetsiifilistele tehingustrateegiatele. Selline mitmekesistumine näitab, et Eesti tehinguturg on tasapisi küpsemas.

Tähelepanuväärne on ka välismaiste nišifondide kasvav huvi Baltikumi regiooni vastu. Täheldame üha enam peamiselt tehnoloogiasektorile suunatud fonde väljastpoolt Baltikumi, kes laiendavad oma geograafilist fookust ja on sihikule võtnud meie regiooni. Kuigi sellest huvist on seni realiseerunud veel vähe konkreetseid tehinguid, indikeerib see selgelt meie regiooni atraktiivsust ja tulevikupotentsiaali.

Investeerimist ootava kapitali kõrval väärib tähelepanu ka teine oluline dünaamika: mitmed varasemad fondid on oma kaasatud kapitali juba täielikult ära investeerinud ning nende investeerimisperioodid hakkavad lähiajal lõppema. See tähendab, et investorid ootavad tootluse realiseerimist – fondid peavad hakkama tegema väljumisi (exit’eid) ehk portfelliettevõtteid müüma. Selle asjaolu mõju kohalikule tehinguturule ei maksa alahinnata: oodata on täiendavat tehinguaktiivsust, mis on taas üks märk sellest, et Eesti tehinguturg on jõudmas uuele küpsusastmele.

Vaade järgmisele aastale

2026. aasta on alanud tehinguturul ettevaatliku optimismiga. Kui 2025. aasta elavnemine tuli oodatust hiljem ja ebaühtlaselt, siis aasta lõpuks kujunes tugevam alus uuele kasvutsüklile. Inflatsioonisurve on leevenenud, intressimäärad langenud ning ettevõtete väärtustasemed on võrreldes buumiaastatega realistlikumad. See loob eeldused uueks, seekord mõõdukamaks kasvuperioodiks.

Rahvusvahelised investeerimispangad ja nõustajad on vaates järgmisele aastale pigem mõõdukalt positiivsed. Näiteks Morgan Stanley hinnangul jätkub 2026. aastal mitmeaastane tehinguturu taastumine, mille peamisteks veduriteks on tehnoloogiasektor ja selgem regulatiivne raamistik. Samas jääb turuaktiivsus endiselt tundlikuks poliitiliste ja geopoliitiliste riskide suhtes ning kiiret naasmist buumiaegadesse ei prognoosita.

Tehnoloogiasektor jääb 2026. aastal nii Eestis kui globaalselt tehinguturu keskmesse. AI‑põhiste tehingute kasv on juba 2025. aastal saanud normiks: Bain & Company hinnangul sisaldab pea pool tehnoloogiasektori tehingutest juba AI‑komponenti ning see osakaal suureneb veelgi, sest ettevõtted jaotavad kapitali talentide, andmete ja süvatehnoloogia omandamisse. Sama trend jõuab ka tehnoloogiaväliste sektoriteni – tööstus-, logistika- ja finantsettevõtted kasutavad ühinemisi tehnoloogiliste võimekuste kiireks lisamiseks.

Oluline muutus toimub ka selles, kuidas tehinguid tehakse. Baini küsitluse kohaselt kasutas 2025. aastal juba 45% M&A juhtidest tehisintellektil põhinevaid tööriistu – üle kahe korra rohkem kui aasta varem – ning kolmandik tehingutegijatest rakendab AI‑d süstemaatiliselt või kujundab protsesse ümber, et AI‑d paremini kasutada. Enam kui pooled küsitletud tehingujuhtidest usuvad, et tehisintellekt mõjutab lähiaastatel kogu tehingutsüklit, alates esmasest sihtmärkide valikust kuni integratsiooni ja sünergiaanalüüsini. See muudab tehingud kiiremaks, kuid tõstab ka ootusi tehinguosaliste ettevalmistusele ja teostusvõimele.

2026. aastal süveneb trend, kus tehingud koonduvad ettevõtete ümber, kelle väärtus on selgelt tõendatav. Toimiv ärimudel, realistlik kasvuprognoos ja tehnoloogiline eristusvõime on määravamad kui ambitsioonikas, kuid katmata kasvulugu. See kehtib nii riskikapitali- kui ka M&A-turul. Samas plaanivad ettevõtted ka aktiivset portfellide ümberkujundamist. Bain märgib, et üle poole suurfirmadest valmistab 2026–2027 müügiks ette varasid, et keskenduda põhitegevusele. See tähendab rohkem divesteeringuid, spin-off´e ja täpselt sihitud omandamisi – trend, mis kajab vastu ka Eestis, kus strateegilised ostjad jäid 2025. aastal selgesse ülekaalu. Seega on realistlik, et 2026. aastal jätkub ostjate poolne fookus ettevõtetele, kes täiendavad olemasolevat väärtusahelat või lahendavad selge tehnoloogilise kitsaskoha.

Eestis toetab vaadet järgmisele aastale asjaolu, et kohalik kapital on muutunud senisest aktiivsemaks ja küpsemaks. 2025. aastal kasvas Eesti päritolu investorite osakaal võrreldes varasemate aastatega märgatavalt, luues stabiilsema baasi ka edaspidiseks. Eesti eripära 2026. aasta vaates on see, et kohalik tehnoloogiaettevõtlus ei ole enam varajase faasi narratiiv. AI-, küberturbe- ja B2B-tarkvara ettevõtted on piisavalt küpsed, et olla kas strateegilised omandamissihtmärgid või ise aktiivsed ostjad, eriti Balti ja Põhjamaade turul.

Kokkuvõttes kujuneb 2026. aastast tõenäoliselt aktiivne ja tehnoloogiakeskne tehinguaasta. Edu võivad saavutada need turuosalised, kes suudavad kiiresti hinnata tehnoloogilist väärtust, kasutada nutikalt uusi AI-põhiseid analüüsivahendeid ning kohandada oma strateegiat volatiilses majanduskeskkonnas.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.