Vähemalt vahelduseks mingi selgus Riigikohtust toimingupiirangu selgitamisel

Denis Tšasovskih ja Kerttu Ratassepp kirjutavad: korruptsioonivastane seadus näeb ette ametnikele toimingupiirangud. Need piirangud kehtivad ainult ametiisikule ning seda vaid ametiseisundist tuleneva pädevuse kasutamisel avaliku ülesande täitmisel, ent rikkumisele kaasaaitamisel on oht sattuda samuti kriminaaluurimise alla. Keelu rikkumisega võib kaasneda väärteo- või kriminaalvastutus, sõltuvalt rikkumise raskusest. Rikkumist loetakse raskeks, kui selle võimaliku tagajärje väärtuseks on enam kui 40 000 eurot (RKL 1-19-5367).

Aastaid on kestnud vaidlus, kes üldse on ametiisik. Ametiisikuteks loetakse kõiki, kes täidavad avalikes huvides neile delegeeritud ülesannet, mille eest vastutab avalik võim. Väljaspool nimetatud ülesandeid toimingupiirangud ei kehti. Küll on selles küsimuses kohtud olnud kohati ristivastupidisel seisukohal ja praeguseni on meil tulnud ette olukordi, kus on väga keeruline määrata, kas inimese tegevus kvalifitseerub avaliku ülesande täitmiseks ja kes on ametiisikuga seotud isikuks.

Toimingupiirang tähendab üldiselt, et teatud elulises olukorras peab ametiisik taanduma, kui ta teab, et temal endal või temaga seotud isikul on konkreetses asjas mingisugune huvi või on mistahes põhjusel tegemist korruptsiooniohtliku olukorraga. Taandumine tähendab seda, et ametiisik ei tohi otsuse tegemisel otseselt ega kaudselt osaleda. Omakorda peab erasektori osaline järgima, et ta ei tekita olukorda, kus huvide konfliktis ametiisik siiski otsuse tegemisel osaleb.

Nüüdseks on tekkinud juba mõnevõrra praktikat, mis olukorras ametiisik toimingupiirangut järgima peab. Nii on Riigikohus selgitanud, et ametiisik peab toimingupiirangut järgima teadusuuringute tellimisel (RKL 4-23-3193), valla ruumide kasutusse andmise üle hääletamisel (RKL 1-19-5367), toetuse maksmise otsustuse hääletusel osalemisel (RKL 3-1-1-98-15), väljamakse eel arvete kinnitamisel (RKL 3-1-1-37-16, 3-1-1-114-10) või avaliku võimu ülesannete juures eksperdina nõu andmisel (RKL 1-19-10225). Siiski on teatud olukordi, kus esmapilgul võiks toimingupiirangu kohaldumist eeldada, kuid erandina see ei kohaldu. Näiteks ei kohaldu toimingupiirang üldjuhul siis, kui erakonna liige osaleb oma erakonna kohta rikkumismenetluse algatamise otsustamisel (RKL 4-20-1259).