Ants Nõmper: õigusturu trendid aastal 2023

Milliseks on õigusturg viimase paarikümne aasta jooksul arenenud ja millised on lähiaja trendid, kirjutab 30. juubelit tähistava advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper.

On aeg, kui maailma suurim majutusasutus ei omanud ühtegi tuba (AirBnB, Booking.com), kui maailma suurim taksofirma ei oma ühtegi taksot (Bolt, Uber), kui maailma suurimal poel (Amazon) ei ole ühtegi „päris“ poodi jne. Kõik need majandussektorid tegid läbi raputuse, mis väga tugevasti muutis meie arusaamu sellest, mida me teenuselt ootame ja mida teenuse pakkumiseks on vaja. Palju on küsitud, milline sektor on järgmine. On see meditsiin? On see õigusabi? On see hariduse andmine? Midagi muud?

Mul ei ole pädevust hinnata muude majandussektorite viimase aja muutusi, kuid mõned mõtted seoses õigusturu trendidega mul on. Parema ülevaatlikkuse huvides jagaksin vaadeldavad trendid kaheks. Esiteks vaatleksin neid trende, millest on viimase 5-10 aasta jooksul juba räägitud. Nendele trendidele saab heita pilgu tahavaatepeegli kaudu. Teiseks võtaksin ette sellised trendid, mis tunduvad hetkel päriselt aset leidvat. Nende trendide puhul oleks vaja kasutada lainurkobjektiivi, et mõista, kas muu majanduskeskkond neid trende võiks toetada.

Trendide geograafilise mõjuala piiran eelkõige Baltikumi ja eriti Eestiga. Loomulikult on sellisel juhul oht, et oma seni veel läikivaid kinganinasid vaadates ei pane tähele tormipilvi eemal silmapiiril. Samas on meil siiski mitu kaitsekihti, mis tormide saabumist siia Läänemere kallastele edasi lükkavad. Esimene kaitsekiht on meie majanduse väiksus. Sellest tulenevalt ei ole väga palju võita neil, kes õigussektorit raputada soovivad, sest võimaliku võidu väiksus pärsib innovatsioonikihku. Teine kaitsekiht on õiguse kohalikkus. On olemas küll rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus ja ühetaolised inimõigused, aga siiski domineerib õigusnõustamises kohalik õigus. Hotelliteenus on ühesugune üle maailma, taksoteenus ja e-poed samuti. Isegi meditsiin on väiksemate erinevustega kui juura ja siiski ka meditsiinis ei ole teenuse mudeli raputust toimunud. Kolmas kaitseingel kohalikule õigusturule on meie armas emakeel. Nii kaua kui kohtupidamine toimub eesti keeles, ametlikud dokumendid tuleb esitada eesti keeles ja meil on piisavalt juriste, keda Tartu Ülikoolis õpetatakse eesti keeles, on väljast tulijal väga raske õigusteenuse turgu raputada. Neljandana nimetaksin meie IT-lembust. Eesti riigi loodud infotehnoloogilised lahendused erinevate registrite, e-teenuste, portaalide jne näol on paratamatult kaasa toonud selle, et õigusnõustajad on pidanud järjepidevalt uusi lahendusi kasutusele võtma. Tegemist ei ole 90-ndate aastate alguse raputuste ootusega, kui vaatasime välismaa tehnikat kui imeasja ning liikusime paberilt üle elektroonikale.

Milliseid trende saame siis vaadelda tahavaatepeeglist? Pikalt on ennustatud, et tehisintellekt jätab juristid tööta. Räägitud on sellest, et tunnitasu on surnud. Ennustatud on tavaliste advokaadibüroode taandarengut seoses audiitorbüroode ja teiste alternatiivsete teenusepakkujate võidukäiguga. Mõned on näinud ette rahvusvaheliste või Skandinaavia büroode sisenemist Baltikumi turule, teised on prognoosinud väikeste butiikadvokaadibüroode poolset raputust. Neid trende ja ennustusi on olnud nii palju, et kui neist pooledki oleks tõeks saanud, siis võiks tõesti rääkida raputusest. Aga ei ole nii läinud. Vähemalt veel ei ole läinud, kuid aja kulg on peatumatu ja need muudatused võivad veel aset leida.

Tehisintellekt tuksub ilmselt iga Baltikumi suurema advokaadibüroo serveris, aga ta ei ole hetkel veel temale pandud ootusi täitnud. Ei ole juhtunud seda, et tehisintellekt oleks õppinud ära lihtsama juuratöö ja seetõttu muutnud noorte algajate juristide palkamise vähem vajalikuks. Noorte juristide konkurendiks ei ole aastal 2023 robotjurist. Ei ole ka tehisintellekt viinud advokaadibüroode kulubaasi allapoole ega võimaldanud teenust oluliselt efektiivsemalt osutada. Palju rohkem on advokaaditööd muutnud erinevate mudeldokumentide kasutamine ja dokumendigeneraatorid, kuid neil ei ole tehisintellektiga eriti midagi pistmist.

Laialt on levinud müüt, et advokaadid hoiavad kinni tunnitasupõhisest hinnastamisest. Tõsi, tunnitasu võib olla advokaadile soodne hinnastamismudel, kui tegemist on majanduslikus mõttes väikese väärtusega asjaga. Rõhutan, et just majanduslikus mõttes, mitte muus mõttes. Inimlikus vaates võib kuriteos süüdimõistmine olla mõõtmatult olulisem vaidluse rahalisest väärtusest, mida mõnede kuritegude puhul ei pruugi ollagi. Olen kindel, et advokaadid on valmis nõustama kinnisvaraprojekte kinnisvara väärtuse alusel nagu notarid. Samuti usun, et advokaadid on valmis nõustama äriühingute müüki tehingu väärtusest arvestatava protsendi alusel, nagu investeerimisnõustajad. Tunnitasupõhisele arveldamisele on tulnud juurde kõikvõimalikud muud kombinatsioonid fikseeritud tasust, edukustasudest, alla- ja juurdehindlustest jne, aga julgen siiski väita, et umbes pooled asjadest aetakse ikkagi tunnitasu alusel. Seega tunnitasu surnud ei ole, seda eriti olukorras, kui maksjaks on avalik sektor.

Audiitorbüroode juurde asutatud advokaadibüroosid peeti suureks ohuks traditsioonilistele advokaadibüroodele. Tuleb tunnistada, et enamikul suurtest audiitorbüroodest on oma advokaadibüroo, kuid siiski ei ole see toonud kaasa olulist muutust õigusnõustamise maastikul.[1] Suurimate audiitorbüroode juurde loodud advokaadibürood  liiguvad käibelt TOP 10 piirimail. Veelgi väiksemad on alternatiivsed õigusteenuse pakkujad, mis ei ole advokaadibürood. Eesti turul on juba 10 aastat olnud näiteks õigusnõustaja Fondia, mille emaettevõtja on Soome alternatiivbörsil. Eestis ei ole nad veel siiani miljonikäivet saavutanud. Rohkem füüsiliste isikute nõustamisele orienteeritud HUGO Legal on samuti jäänud pidama miljonilise käibe juurde. Kumbki uus tegija ei ole mingit revolutsiooni õigusmaastikul kaasa toonud.

Rahvusvaheliselt tuntud advokaadibüroosid on Baltikumi turul vähe. Õigemini ainult üks – Eversheds. Esindatud on ka mõned Skandinaavia advokaadibürood nagu Glimstedt, Magnusson, Njord, kuid tegemist ei ole Skandinaavias esirinnas olevate büroodega. Soome turu suurimad tegijad on Roschier ja Hannes Snellman, Rootsis Vinge ja Mannheimer Swartling, Taanis Kromann Reumert ja Bech Bruun ning Norras Schjodt ja Wikborg Rein.[2] Kedagi neist ega ka nende suurimatest konkurentidest Baltikumi turul ei ole ning suheldes Skandinaavia kolleegidega ei ole ma kuulnud, et keegi siia tulekut ette valmistamas oleks.

Samuti ei ole Baltikumi turul butiik advokaadibüroosid. Butiigi all mõeldakse üksikule õigusharule keskendunud bürood, kus tegutseb mitu selle valdkonna tippu. Butiikbürood on väikesed, kuid tegemist ei ole siiski ainult paarist advokaadist koosneva büroodega. Baltikumis on paari advokaadiga bürood lihtsalt väikesed bürood, mitte ühe valdkonna tippbürood. Baltikumi turg on lihtsalt liiga väike, et büroo saaks tipptasemel tegeleda ainult ühe valdkonnaga.

Nagu öeldud, ei tähenda eelkirjeldatud trendide nähtavus tahavaatepeeglis seda, et need ei võiks siiski lähiajal aktuaalseks muutuda. Et aga näha, missugused trendid lähiajal võiks kuumaks osutuda, on mõistlik loobuda tahavaatepeeglist ja vaadata korraks lainurkobjektiiviga, mis majanduses toimub.

Kõige olulisem hetke trend on majanduse jahtumine ja see toob kaasa värbamisaktiivsuse vähenemise, seda eriti start-up sektoris. Juba on olnud teateid ka juristide koondamisest selles sektoris. Kuigi talendijaht ei saa kunagi läbi, võib ennustada, et käesoleval aastal on tööturg rohkem tööandja poole kaldu kui varasematel aastatel. See, et talendijaht otsa ei saa, tuleneb kasvõi juba asjaolust, et advokaaditöö ei ole enam kõige „seksikam“ töö noortele juristidele sõltumata palganumbrist. Instari uuringu järgi on viimasel kolmel aastal olnud kõige populaarsemad tööandjad juuratudengite jaoks Riigikohus ja Justiitsministeerium.

Palgasurve annab ka ilmselt järele. Seda nii majanduse jahtumise tõttu kui ka seetõttu, et enamikus advokaadibüroodes algab alustava juristi palk numbriga 2. Sellise palganumbri juures ei ole palk enam peamine argument töökoha valikul. Sama oluline on muu väärtuspakkumine ravikindlustuse, paindliku tööaja, koolituste ja atraktiivse töökeskkonna näol. Näiteks on Eesti kolm suurimat advokaadibürood on suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel juba kolinud või kolimas uutesse ruumidesse. Sorainen kolis 2021. aastal Ajamajja, Ellex Raidla kolib käesoleval aastal Roseni majja ja Cobalt järgmisel aastal tagasi Kawe Plazasse.

Uue trendina on õigusteenuse turul näha ka nn allhankejuristide tekkimist. Tegemist on oma valdkonna spetsialistidega, kes osutavad alltöövõtu korras teenuseid erinevatele advokaadibüroodele. Tavaliselt kasutavad allhanget väiksemad bürood, kellel ei ole majanduslikult mõistlik võtta mõnele väga spetsiifilisele ja keerukale valdkonnale (näiteks konkurentsiõigus, andmekaitse vm) spetsialiseerunud advokaati endale tööle, kuna töökoormus vastavas valdkonnas ei ole piisavalt suur. Küll aga saab selline spetsialiseerunud jurist endale piisava töökoormuse, kui osutab teenuseid mitmele büroole.

Teistes Balti riikides on näha ka väiksemate büroode ühinemise trendi, kuid pole alust Eesti turule seda trendi prognoosida. Tavaliselt sunnivad ühinema võimalus kulusid kokku hoida või võimalus turgu haarata. Kuna advokaadibüroode puhul on kulubaas nagunii väike ning turg on välja kujunenud, siis ei ole suurt motiivi ühineda. Seda näitab ka viimaste aastate Eesti praktika, kus domineerib uute büroode asutamine, mitte ühinemine.

Kokkuvõttes võib öelda, et õigusturg on veel raputuste ootel. Senised trendid ei ole kaasa toonud suuri ümberkorraldusi Eestis ega Baltikumis. Ja tegelikult ei ole suuri ümberkorraldusi toimunud ka ülemaailmsel õigusnõustamise turul. Endiselt on tegijad need bürood, kes olid olemas juba paarkümmend aastat tagasi.

_________________________

[1] https://www.finantsuudised.ee/arvamused/2022/07/27/millal-astuvad-audiitorfirmade-advokaadiburood-sektori-liidrite-kandadele

[2] https://www.thelawyer.com/top-100-european-law-firms/

Arvamuslugu ilmus 01.02.2023 Ärilehes.