COVID-19 ja vääramatu jõud
12. märtsi õhtul kuulutas Vabariigi Valitsus oma korraldusega välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga.
Eriolukorraga seoses on praegusel hetkel kuni 1. maini rakendatud erinevaid meetmeid, mida täiendatakse jooksvalt ja mis on kättesaadavad Vabariigi Valitsuse kodulehelt (https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis). Tuleb arvestada, et meetmeid võidakse lühikese etteteatega laiendada või muuta. Muu hulgas näeb seadus ette võimaluse kehtestada liikumisvabaduse piiranguid.
Sellised piirangud mõjutavad oluliselt majandustegevust, eelkõige kaupade tarneid, teenuste osutamist ja turgu üldisemalt. Tekkinud olukorras ei ole paljudel ettevõtjatel võimalik täita oma lepingulisi kohustusi kokku lepitud viisil. See tõstatab küsimuse, millised õiguslikud erisused kehtivad kujunenud olukorras lepingute täitmisele, millises ulatuses on lepingupooltel võimalik vabaneda kujunenud olukorras vastutusest lepingu rikkumise eest ning kuivõrd on võimalik nõuda sõlmitud lepingute muutmist ja kohandamist muutunud oludele.
Vääramatu jõud kui vastutusest vabastav asjaolu
Võlaõigusseaduse kohaselt on rikkumine vabandatav, kui see on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud on asjaolu, mida lepingu pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Koroonaviiruse mõju ning selle tõttu kehtestatud eriolukorda ning sellest lähtuvaid õiguslikke piiranguid arvestades on ilmne, et paljude lepingute ning nende raames võetud kohustuste suhtes kujutab see endast vääramatut jõudu.
Vääramatu jõu esinemine vabastab lepingupoole sellistest lepingulistest kohustustest, mille täitmist vääramatu jõud takistab. Vääramatu jõu tõttu kohustuse rikkumise vabandatavust tuleb hinnata igas olukorras eraldi, arvestades muu hulgas järgnevat:
- Vääramatu jõu tähendus ja mõju lepingule tuleneb seadusest ning sellele saab seega tugineda sõltumata sellest, kas vääramatule jõule on viidatud ka konkreetses lepingus. Seadus lubab pooltel lepingus piirata või laiendada vastutusest vabanemise aluseid, mistõttu esimese asjana tuleks alati üle vaadata konkreetse lepingu tingimused, mida rikkumine puudutab. Praktikas on siiski harvad juhud, kus vääramatu jõu kontseptsioonile tuginemine oleks lepinguliselt välistatud. Kui lepingule kohaldub muu riigi õigus, võib vääramatut jõudu puudutav olla reguleeritud erinevalt.
- Vääramatule jõule saab tugineda üksnes aja eest ja ulatuses, mil vääramatu jõud vahetult kohustuse täitmist takistab. Pelgalt raskusi lepinguliste kohustuste täitmisel või sellega seoses kulutuste suurenemist üldreeglina vääramatuks jõuks pidada ei saa.
- Ka vääramatu jõu ilmnemisel tuleb arvestada, et sellel on tähendus eelkõige kahju hüvitamise ja viivisenõuet puhul. Vääramatu jõud ei piira lepingu teise poole õigust keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda, kui teine pool vääramatule jõule viidates lepingu täitmata jätab.
- Vääramatule jõule tuginemiseks peab sellele tugineda sooviv pool lepingu teisele poolele teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Teavitamise eriregulatsioon ja täpsem kord võib olla reguleeritud lepingus endas.
Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
Vastutuse piirangute kõrval vääramatu jõu tõttu võib konkreetse lepingu kontekstis asjakohane olla ka lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise regulatsioon. Kui vääramatu jõu ilmnemisega kaasneb võlgniku vastutuse piiramine konkreetse kohustuse rikkumise eest, siis lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisega kaasneb aga kogu lepingulise suhte muutumine.
Võlaõigusseaduse kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.
Sellises olukorras võib lepingu muutmist nõuda, kui on täidetud kõik järgmised eeldused:
- Asjaolude muutumise tõttu on lepinguliste kohustuste vahekord oluliselt muutunud – ühe poole kulud on lepingu hinnaga võrreldes oluliselt suurenenud või üleantu väärtus on hinnaga võrreldes oluliselt muutunud.
- Kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult ette näha, et asjaolud võivad muutuda ja ta ei saa asjaolude muutumist mõjutada.
- Asjaolude muutumise riski ei kanna seaduse või lepingualusel kahjustatud lepingupool ise.
- Kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine kohustuste vahekorra taastamiseks võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kahjustatud lepingupool lepingu lõpetada.
Kokkuvõtvalt, kui tavapärases majandustegevuses on vääramatule jõule või lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise vajadusele tuginemine väga haruldane, siis praeguses riiklikus eriolukorras võib see olla reaalsem. Samas tuleb arvestada, et tegemist on siiski eranditega, millele tuginemist tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi, ning üldreegel on jätkuvalt, et isiku poolt võetud lepingulised kohustused kuuluvad täitmisele ka keerulisemates oludes.
Konkreetsetes küsimustes nii eeltooduga seoses kui kõigis muudes tekkinud küsimustes oleme operatiivselt valmis Teid abistama.
