Dmitri Rozenblat: Eesti muutunud maksukeskkonna mõju ettevõtjatele
Ettevõtjad ei lahku Eestist maksude pärast, kuid risk on õhus. Lahkumisotsuseid kaaluvad peamiselt ettevõtjad, kelle äridel puudub tugev seos Eesti turuga ja kelle äritegevuse üleviimine teise riiki on lihtsam, kirjutab Ellex Raidla maksunõunik Dmitri Rozenblat.
Hiljuti vastuvõetud maksumuudatused on põhjustanud palju pahameelt ning meediasse on hakanud ilmuma teated ettevõtjate väidetavast Eestist lahkumisest või vähemalt sellise võimaluse kaalumisest.
Peab tunnistama, et klientide pöördumised Eestis äritegevuse lõpetamise või teise riiki üleviimise ning sellega seotud maksutagajärgede kohta on viimaste maksutõusude tagajärjel tõepoolest sagenenud.
Tänase seisuga ei näe ma märke ettevõtjate massilisest lahkumisest Eestist. Pigem tundub, et lahkumisotsuseid kaaluvad peamiselt ettevõtjad, kelle äridel puudub tugev seos Eesti turuga ja kelle äritegevuse üleviimine teise riiki on lihtsam (nt passiivsed investeerimisettevõtted, veebiettevõtted, peamiselt välisturgudel tegutsevad ettevõtjad jne). Samuti ei pruugi kõik lahkumisotsused olla seotud maksukeskkonna muudatustega, eriti väikeettevõtjate puhul.
Siiski suhtuksin täie tõsidusega turult tulevatesse negatiivsetesse signaalidesse. Mitmed Eestis äri omavad välismaised kliendid on 2% julgeolekumaksu kontekstis maininud, et see muudatus on tugev löök Eesti investeerimiskliimale. Probleem ei ole maksumääras endas, vaid selles, et muudatust nähakse esimese sammuna edasilükatud äriühingu tulumaksusüsteemist loobumisel – enamasti ei usuta, et julgeolekumaks jääb ajutiseks meetmeks. Samuti tajutakse maksumuudatuse läbiviimist ja võimalikke tulevikumuudatusi läbipaistmatutena.
Eelnimetatud tähelepanekutega saab nõustuda. Maksutõusudega kaasnenud diskussioonist oli näha, et muudatused kehtestatakse ainsa eesmärgiga tuua riigieelarvesse täiendavaid vahendeid. Süsteemset, kogu maksuvaldkonda hõlmavat analüüsi läbi ei viidud. Selle tulemusena puudub ettevõtjatel kindlus, et juba järgmise eelarvepuudujäägi korral ei minda makse uuesti tõstma põhimõttel „kust võtta annab“.
Küsimus ei ole niivõrd selles, kas Eestis kehtib näiteks klassikaline või edasilükatud äriühingu tulumaksusüsteem (või veelgi halvem – mõlemad korraga) või millised on konkreetsed maksumäärad, vaid selles, et puudub strateegiline analüüs ja arusaam sellest, milline peaks Eesti maksusüsteem olema (sh kuidas ja milliste maksude kaudu peaks jaotuma maksukoormus), et tagatud oleksid nii riigieelarve täituvus kui ka oluliseks peetavate sotsiaalpoliitiliste eesmärkide täitmine.
Kui maksuvaldkonna tuleviku osas selgust juurde ei tule, siis eksisteerib tõepoolest oht, et ettevõtjate lahkumine Eestist muuhulgas ka maksukeskkonna määramatusega seotud põhjustel lähiajal tõuseb.
Seotud teenused
