Eesti maksuhaldur jätkab maksukontrolli karmistamist

Eestis välja kujunenud eelarvepuudujäägi olukorras on valitsus lisaks laialdastele maksutõusudele (mille ekspluateerimisel on ilmsed poliitilised piirid) üha selgemalt panustamas ka maksukontrolli meetmete karmistamisele. Teemat kommenteerib Ellex Raidla maksuõiguse ekspert Dmitri Rozenblat.

Nii on Maksu- ja Tolliameti poliitika maksukontrollide läbiviimisel viimastel kuudel tuntavalt karmistunud ning seda mitte ainult maksukontrollide läbiviimise käigus kasutatavate menetlustoimingute või menetlustaktika mõttes. Maksuhaldur üritab üha jõulisemalt sekkuda nii nn „hallis alas“ olevatesse olukordadesse, nagu näiteks varjatud töötamise olukorrad („OÜ-tamine“), kui ka laiendada haaret situatsioonides, mida on seni aktsepteeritud maksuneutraalsetena nii haldus- kui kohtupraktikas.

Niinimetatud varjatud töösuhete maksustamise vallas on meediasse jõudnud info mitme suure tööandja suhtes kriminaalmenetluse alustamise kohta seoses väidetava OÜ-tamisega, s.o olukorraga, kus tööjõumaksude optimeerimiseks asendatakse töölepingud töötajate äriühingutega sõlmitavate teenuslepingutega. Kuna OÜ-tamise puhul sõltub tööjõumaksudega maksustamine konkreetsetest asjaoludest ning igat juhtumit tuleb hinnata eraldi, siis maksukohustust ei pruugi alati tekkida (nt võib teatud juhtudel ollagi tegemist äriühingu ettevõtluse käigus teenuse osutamisega). Kui varasemalt saatis maksuhaldur potentsiaalse OÜ-tamise olukorra märkamisel maksumaksjatele laiali märgukirjad palvega olukord üle vaadata ja vajadusel maksukäitumist muuta, siis nüüdseks on sarnases olukorras peetud õigustatuks lausa kriminaalmenetluse algatamist – selge märk maksumenetluse karmistamisest, mis on suure tõenäosusega tingitud vajadusest tõhustada maksumenetlust ja lõppkokkuvõttes tuua riigieelarvesse lisavahendeid.

Kuid kui OÜ-tamise vastaste sammude astumisel saab Maksu- ja Tolliamet tugineda Riigikohtu lahenditele, siis oluliselt murettekitavam on maksuhalduri püüd muuta maksukäsitlust küsimustes, mis on kohtutes varasemalt põhjalikult läbi vaieldud ja mille osas on juba varsti kakskümmend aastat eksisteerinud üleüldine konsensus nende maksuneutraalsusest. Jutt käib olukordadest, kus vahetult enne müügitehingut toimub eraisikule kuuluvate varade üleandmine ühingule, eesmärgiga edasi lükata varade realiseerimisest tekkivat eraisiku tulumaksukohustust.

Varasemas kohtupraktikas on Riigikohus korduvalt kinnitanud (Sylvesteri, Hansapanga jt kaasused), et tulenevalt Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi omapärast tuleb selliseid varade üleandmistehinguid pidada lubatud ja maksuneutraalseteks maksude optimeerimise viisideks. Nimelt võimaldab Eesti maksuseadus maksuneutraalset varade üleandmist äriühingule ning müügitehingust tekkinud tulude reinvesteerimist selliselt, et tulumaksukohustus tekib alles ühingu poolt kasumi jaotamisel. Pärast viidatud Riigikohtu lahendite tegemist ei ole seadus selles osas muutunud.

Seda kummastavam on maksuhalduri üha selgemini välja joonistuv püüdlus muuta senist väljakujunenud praktikat, maksustades eelkirjeldatud olukorrad kui eraisiku poolt maksueelise saamise eesmärgil teostatud tehingud. Maksuhalduri seisukoht, justkui annaks selliseks praktikamuutuseks alust viimastel aastatel veidi laiema sõnastusega kehtestatud maksudest kõrvalehoidumise vastased sätted, ei kannata kriitikat.

Vaatamata tugevale vastuseisule, millega turuosalised on maksuhalduri välja kuulutatud kursimuutuse vastu võtnud, jätkab Maksu- ja Tolliamet nähtavasti praktika muutmise püüdlustega. Väidetavalt on maksuhalduri töölaual juba praegu mitmed kinnisvara müügieelse ühingusse liigutamise juhtumid. Ilmselt võib mõni neist testkaasusena ka kohtusse jõuda.

Eelkirjeldatud tendentsid murendavad oluliselt Eesti maksusüsteemi usaldusväärsust ning on selgelt murettekitavad. Igal juhul tuleb turuosalistel olla tehingute planeerimisel ettevaatlik ning arvestada Eesti maksuhalduri üha enam karmistuva halduspraktikaga.