Vandeadvokaat dr. iur. Ants Nõmper on Eesti üks tuntumaid intellektuaalomandi ning IT- ja meditsiiniõiguse spetsialiste. Tema tegevuse läbivaks jooneks võib pidada innovatsiooni. Ta on edukalt juhtinud mitmeid Eesti jaoks uudseid kaasusi, sh esimest patendivaidlust, esimest kommentaariumi vastutuse vaidlust, esimest ravimireklaami vaidlust Euroopa Kohtus ja esimest geneerilise ravimi kaitsepatendi taotlemist. Samuti on Ants meditsiini- ja IT-valdkonna õiguslikku külge käsitlevate õpikute “Meditsiiniõigus” ja “Informatsioon ja õigus” üks autoritest ning .ee ja .eu domeenivaidluste komisjoni liige.
Vähihaige lapse pere seljatas kohtus Haigekassa
Tehtud tööd
BaltCap väljub ettevõtetest Qvalitas ja Unimed
Tehtud tööd
Proviisorapteekide esindamine apteegireformis
Tehtud tööd
2005
Tartu Ülikool
Doktorikraad õigusteaduses
2000
Göttingeni Ülikool, Saksamaa
LL.M
1999
Tartu Ülikool
Bakalaureusekraad õigusteaduses / ametlikult võrdväärne magistrikraadiga, cum laude
2017
Tartu Ülikool
Nõukogu liige
2013
Andmekaitse Inspektsiooni nõukoda
Nõukoja liige
2011
Domeenivaidluste Komisjon (DVK)
2008
AIPPI (International Association for the Protection of Intellectual Property)
2005
Eesti Bioeetika Nõukogu
Nõukogu liige
2005
Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
2001
Tartu Ülikool
Meditsiiniõiguse õppejõud
1999
Eesti Advokatuur
Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni liige
2021
Ants Nõmperi meditsiiniõiguse artikkel värskes Eesti ArstisEesti Arsti veergudel võetakse kokku peamised õiguslikud teemad, millega arstkond eelmisel aastal kokku puutus. COVID-19-pandeemia esimese laine tipus avaldati Põhja-Eesti Regionaal-haigla, TÜ Kliinikumi ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostöös valminud dokument „Kliinilise eetika alased soovitused Eesti haiglatele piiratud tervishoiuressursside jaotamiseks COVID-19 pandeemia tingimustes“. Juhendi valmimisse oli teiste ekspertide seas kaasatud ka Ellex Raidla juhtivpartner, meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper. Väljaandes Eesti Arst ilmunud artiklis „Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2020 ehk keda eelistada, kui peab eelistama“ selgitab ta juhendit täpsemalt.
2020
Ants Nõmperi ja Marko Kairjaki meditsiiniõiguse artikkel värskes Eesti ArstisEesti Arsti veergudel on juba kümnendat aastat järjest kokku võetud peamised õiguslikud teemad, millega arstkond eelmisel aastal kokku puutus. Seekordse kokkuvõtte teema valik oli lihtne – korruptsioonijuhtumid meditsiiniõiguses.
2020
Kriisi süngeim tund arsti jaoks: valik patsientide vahelEesti haiglad saavad kasutamiseks kliinilise eetika alased suunised, kuidas käituda olukorras, kui kõigile patsientidele enam võrdselt kõrgetasemelist arstiabi pakkuda pole võimalik. Meie juhtivpartner, meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper ulatab arstidele abikäe ja lubab kohtus tasuta esindada iga arsti, kes on järginud viidatud juhist ja ikkagi kohtusse sattunud süngeima tunni otsustuse pärast. Täna püsib siiski lootus, et sellist olukorda õnnestub vältida ja koroonakriis ei sunni arste tegema valikuid, keda patsientidest eelistada.
2020
Juridica: "Hooldekodu juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus KarS § 123 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 1-17-7111"2019. aasta lõpus tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse asjas 1-17-7111, milles võeti vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis ning sellega seonduvad materiaalõiguslikud küsimused. Nimetatud Riigikohtu otsus väärib tähelepanu eeskätt seetõttu, et esiteks on tegemist käesoleva artikli autoritele teadaolevalt esimese Riigikohtu lahendiga, milles tõlgendatakse KarS § 123 koosseisu, ning teiseks selgitas Riigikohus esimest korda eakate hooldekodu pidaja karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi, mitteehtsa tegevusetusdelikti korral garandiseisundi tekkimise aluseid ja sellest tuleneva hoolsuskohustuse sisu. Artiklis antakse ülevaade kriminaalasja menetluse käigust ning Riigikohtu huviväärsetest seisukohtadest üldinimlikust hoolsuskohustusest tekkiva garandikohustuse ja kaitsekohustuse üleandmise kohta ning kommenteeritakse neid. Samuti peatutakse mõningatel Riigikohtu otsuses lahendamata jäänud küsimustel.
2019
Juridica: "Ettepanek: vähendada tervishoiutöötaja vastutust patsiendikindlustuse loomiseks"2018. aasta oktoobris toimunud 35-ndatel õigusteadlaste päevadel jagasid ühel sessioonil riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse juhtimisel lava patsientide esindaja, tervishoiutegelane ja õigusteadlane. Kui tihtipeale kipub eri huvidega isikutel olema raske ühisele seisukohale jõuda, siis sessiooni käigus märkasime, et sõltumata oma elukutsest jagame kõik ühist seisukohta tervishoiutöötaja vastutuse suhtes. Leiame, et tervishoiutöötaja vastutuse regulatsioon vajab muutmist, sest praegune takistab patsiendikindlustuse süsteemi loomist ja juhtumitest õppimist. Seepärast tegime heade mõtete linnas Tartus ettepaneku tervishoiutöötaja vastutust vähendada ning alljärgnevalt selgitame ettepanekut ka Juridica lugejatele.
2018
Juridica: "Riigi kohustused tervise kaitse tagamiseks: vaktsineeritute osakaalu suurendamine õiguslike meetmetega"Hinnanguliselt hoiab vaktsineerimine ära kuni kolme miljoni inimese surma aastas. Kuna vaktsineerimisprogrammid on olnud edukad, puudub lapsevanematel enamasti kokkupuude vaktsineerimisega välditavate haigustega ja mälestus neist. Seetõttu on neil raske vaktsineerimise tänuväärsust hinnata. Vastupidi, paradoksaalsel kombel on maailmas ja ka Eestis tekkinud vaktsineerimisvastane liikumine, mida eelkõige põhjustab eksiarvamus, et vaktsiinid on ohtlikud.
2015
Juridica, 5, 329-339Patsienditestament: milleks ja kellele? Vormid, vormistamine ja rakendamise probleemid.
2015
Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2015
Nõmper, A. (2016). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2015. Eesti Arst, 95 (3): 203–204
2015
Äripäev
Karner, K. (2011). Spetsialist: meediavaidluste arv tõusnud.
2015
Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2014
Nõmper, A. (2015). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2014. Eesti Arst, 94(3):179–181
2014
Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2013
Nõmper, A. (2014). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2013. Eesti Arst, 93 (3):180–183
2013
Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2012
Nõmper, A. (2013). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2012. Eesti Arst, 92 (4): 225–228
2012
Nõmper: kohtu otsus valmistab piinlikkust
Nõmper, A. (2012). Nõmper: kohtu otsus valmistab piinlikkust. Meditsiiniuudised
2012
Meditsiiniuudised
Nõmper, A. (2012). Apteegiketi ultimaatum: kohtusse pöördutakse pärast 30. juunit
2012
Tarbija24
Rudi, H. (2012). Advokaat: laimatud arstidel kahjutasu loota ei maksa.
2012
Meditsiiniuudised
Nõmper, A. (2012). Ravimireklaami nõuded täpsustusid.
2012
Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2011
Nõmper, A. (2012). Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2011. Eesti Arst, 91 (5), 259-262
2012
E24
Hankewitz, G.D. (2012). Advokaat: ACTA on praegu liiga üldsõnaline. E24
2012
Äripäev
Nõmper, A. (2012). Võlgnik pääseb 13 aastaga maksehäireregistrist.
2012
Juridica, 10, 727-738
Tervise kaitse põhiõigusest apteekide asutamispiirangute näitel.
2012
Eesti võlaõigusseaduse 10 esimest aastat: arsti vastutus vajab reformi
Nõmper, A. (2012). Eesti võlaõigusseaduse 10 esimest aastat: arsti vastutus vajab reformi. Eesti Arst, 91(7), 376–378
2011
Äripäev
Oja, A. (2011). Advokaat: riigikohus tegi võlgnike elu kibedaks.
2011
Äripäev
Lopman, V., Nõmper, A. (2011). Kas kahju eest tuleb maksu maksta?
2011
Äripäev
Reiljan, P., Jakobson, K. (2011). Advokaat: meedia vintsutab solvatut.
2011
Delfi Majandus
Autorite ühing nõuab Viasatilt 436 000 euro suurust hüvitist (2011).
2011
Raamatupidaja
Nõmper, A. (2011). Lepingupartneri tegevus võib tuua kriminaalvastutuse.
2011
Eesti Päevaleht
Anvelt, K (2011). Uus patsiendiseadus lubaks patsiendil usaldusisiku valida.
2011
Postimees
Teder, M. (2011). Advokaat: iga verbaalse huligaansuse eest pole karistada mõtet.
2011
Äripäev
Krjutškova, K. (2011). Ants Nõmper: privaatsuse austamisega liialdatakse.
2011
Meditsiiniuudised
Nõmper, A. (2011). Kas patsiendil võib kahju tekkida ka siis, kui raviviga leidis aset pärast operatsiooni?
2011
Meditsiiniuudised
Tabur, T. (2011). Euroopa Kohus täpsustas ravimireklaami nõudeid.
2011
Meditsiiniuudised
Haigekassa vaidlustas Villa Benita kaebuse rahuldamise (2011).
2011
Meditsiiniuudised
Vastutuskindlustus versus kohtutee (2011).
2011
Eesti Päevaleht
Rekand, T. (2011). Osa ravivigu oleks välditavad, kui Eesti looks patsiendi kaitse süsteemi.
2011
Äripäev
Karner, K. (2011). Inspektsioon tõi selgust isikuandmete töötlemisse.
2011
Raamatupidaja
Karner, K. (2011). Advokaat: isikuandmete töötlemine oli reguleerimata.
2011
Äripäev
Nõmper, A. (2011). Telefonispämm? Jah, palun!
2011
Juridica, 2, 162-164
Nõmper, A. (2011). Lisandusi Riigikohtu lahendile 3-1-1-79-10.
2011
Linklaters LLP, 59-63
Church, P. (Toim.).(2011). Data Protected. A global report on the status of data protection laws in 2011/2012.
2010
E24
Michelson, K., Nõmper, A. (2010). Kas tööandja saab sidevahendite kasutamist kontrollida?
2010
Kluwer Law International, 77-85
Noorda, C., Hanloser, S. (Toim.). (2010). E-Discovery and Data Privacy: A Practical Guide.
2009
Tallinn: Juura
Kull, I., Käerdi, M., Varul, P. (2009). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.
2009
Tallinn: Juura, 3. trükk
Sootak, J., Pikamäe, P. (2009). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
2007
Tallinn: Juura
Nõmper, A., Sootak, J. (2007). Meditsiiniõigus.
2007
Tallinn: Juura
Nõmper, A., Tikk, E. (2007). Informatsioon ja õigus.
2007
UK: Global Legal Group Ltd.
The International Comparative Legal Guide to: Pharmaceutical Advertising 2008 and 2007 (2007).
2005
European Journal of Health Law, Vol 12, 2, 103-134
Nõmper, A. et al. (2005). Lessons from European Population Genetic Databases: Comparing the Law in Estonia, Iceland, Sweden and the United Kingdom.
2005
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Nõmper, A. (2005). Open consent – a new form of informed consent for population genetic databases.
2004
Reykjavik: University of Iceland Press, 121-126
Nõmper, A. (2004). What is Wrong with Using Anonymized Data and Tissue for Research Purposes? Blood and Data.
2004
Aldershot: Ashgate, 73–85
Nõmper, A. (2004). Personal Data Protection Regulation in Estonia and Directive 95/46/EC. Implementation of the Data Protection Directive in Relation to Medical Research in Europe.
2004
Journal of the Humanities and Social Sciences, Vol 8, 1/2, 15–33
Nõmper, A., et al. (2004). Population Genetic Databases: a Comparative Analysis of the Law in Iceland, Sweden, Estonia and the UK. Trames.
2003
Budapest: CEU Press, 213–225
Nõmper, A., Kruuv, K. (2003). The Estonian Genome Project. Society and Genetic Information: Codes and Laws in the Genetic Era.
2003
Heidelberg: C.F.Müller
Nõmper, A., Sootak, J. (2003). Estonia and Iceland — Pioneers in Regulating Genebanks. Strafrecht, Biorecht, Rechtsphilosophie. Festschrift für Hans Ludwig Schreiber.
2002
Juridica, 3, 155–163
Nõmper, A. (2002). Inimgeeniuuringute seadus: teenäitaja biomeditsiiniliste uuringute reguleerimisel.
2002
Juridica International, 1, 117–126
Nõmper, A., Annus, T. (2002). The Right to Health Protection in the Estonian Constitution.
2002
Baltic Yearbook of International Law, Vol 2, 51-69
Nõmper, A., Raidla, J. (2002). The Estonian Genome Project and the Human Gene Research Act.
2001
Juridica, 2, 113–123
Nõmper, A. (2001). Geenitestide õiguslikust regulatsioonist.
2000
Juridica, 7, 435–450
Nõmper, A. (2000). Stigma abordi kaasus.
2000
Juridica, 6, 351–368
Nõmper, A. (2000). Inimese keha asja- ja patendiõiguse objektina – tee kaasaegsesse orjusse?
2000
Juridica, 4, 212–223
Nõmper, A. (2000). Jehoova tunnistajate lapse arstide kriminaalasjast.
1999
Juridica, 1999, 3, 133–135
Nõmper, A., Soosaar, C. (1999). Kaasomandis oleva eluruumi käsutamine.
1999
Juridica, 1, 22–26
Nõmper, A. (1999). Probleemi edasiarendus: culpa in contrahendo ja eelleping.
Seotud teenused
