Hegle Pärna: kas Digar jääbki lukku?

Meediaväljaannete soov oma sisu kaitsta on täiesti mõistetav, kuid küsimus on selles, milline kaitsemeede on proportsionaalne ja kuidas vältida olukorda, kus andmekaeve piiramine viib teadusliku ja kultuurilise juurdepääsu sulgemiseni, kirjutab Hegle Pärna, Ellex Raidla advokaat, ERR artiklis.

Kevadest alates ei ole pääsenud Digari portaalis enam ligi Postimees Grupi, Õhtuleht Kirjastuse ja Delfi Meedia vanematele artiklitele. Tavalugeja jaoks tähendab see, et osaliselt on ajakirjanduslikud arhiivimaterjalid, mis varem olid vabalt sirvitavad, nüüd loetavad ainult valitud autoriseeritud lugemispunktides kohapeal. Põhjendus on lihtne: soov kaitsta sisu massilise andmekaeve eest, et tehisintellekti arendajatel ei oleks võimalik sisu sama vabalt koguda.

Hegle Pärna sõnul on sisu kaitsmine täiesti mõistetav, kuid küsimus seisneb proportsionaalsuses – kas masinliku andmekaeve piiramine peaks tähendama ka teadusliku ja kultuurilise juurdepääsu sulgemist? Praegune lahendus, kus osa arhiivist on loetav vaid autoriseeritud lugemispunktides, meenutab eelaegset digiajastut, mil teadmiste kättesaadavus sõltus füüsilisest asukohast.

Euroopa Liidu õigus eristab teaduslikku ja ärilist andmekaevet, lubades õiguste omajatel oma teoseid tehniliselt kaitsta. Samas näitavad OECD ja ELi raportid, et täielikult tõhusat tehnilist tõket pole ning enamasti järgivad keelde just suuremad, mitte väiksemad tegijad.

Pärna toob välja alternatiivid täielikule ligipääsupiirangule – näiteks autentimispõhised lahendused, litsentsi- või API-süsteemid ning ajutine juurdepääsupiirang, kus sisu muutub teatud aja järel avalikuks.

Tema hinnangul on Eesti praegune suund liialt kaitsev, mis võib piirata teaduse ja kultuuripärandi vaba kättesaadavust. Oluline oleks leida tasakaal, mis ühendab autoriõiguste kaitse ja ühiskonna õiguse teadmistele.

Loe täismahus artiklit err.ee