Jüri Raidla: meil ei ole põhiseaduslikku kriisi

Riigiõiguslik ja poliitiline arutelu valitsuskriisiks nimetatava olukorra ja selle erinevate lahenduste üle on igati tervitatav. Selle olukorra taustal aretatavad loitsud olematu põhiseadusliku kriisi teemal on aga taunitavad, kirjutab õigusteadlane ja vandeadvokaat Jüri Raidla.

Jutud põhiseaduslikust kriisist on tahtlikult või tahtmatult riigiõigusliku ebakindluse teenistuses. Ärgem unustagem, et Eesti rahvapärimuste järgi võibki loitsimine lõpuks viia loitsitava asja või nähtuse ilmumisele.

Meil ei ole põhiseaduslikku kriisi ning selle tulekut ei ole ka praegu ette näha. Põhiseaduses on olemas kõik vajalikud retseptid, kuidas praegust vabariigi valitsusega seotud olukorda hinnata ja lahendada. Isegi valitsuskriisiks nimetamine on praeguse olukorra puhul õiguslikult veidi tinglik: iseenesest ei saa vähemusvalitsust pidada kriisiks, kui selline olukord on põhiseaduse järgi lubatav. Ja see on lubatav.

Peaministri poolt ministrite vabastamine oli õiguslikult korrektne, seal ei olnud riigiõiguslikku viga. Kas erakondade omavaheline kommunikatsioon selles protsessis oli ka poliitiliselt korrektne, teavad vaid asjaosalised ise. Tähtsam on siiski see, kuidas edasi?

Kiidan, toetan ja tunnustan õiguskantsler Ülle Madiset, kes nentis oma hiljutises artiklis: «Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selge.» Eelöeldu tähendab muu hulgas sedagi, et praegusel peaministril ei ole koalitsiooni lagunemise tõttu tagasiastumise kohustust. Samavõrd selged on need sätted ka vabariigi valitsuse moodustamise küsimustes. Vaid üks stsenaarium on keeruline ja tõlgenduslikult piiripealne, millest tuleb ka järgnevalt juttu.

Stsenaarium number üks on vähemusvalitsus. Põhiseadus näeb vähemusvalitsuse võimaluse ette. Ärgem unustagem, et peaministri kandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks otsustatakse poolthäälte enamusega. See tähendab, et valitsuse loomise ajal saab moodustada ka vähemusvalitsuse, kuna peaministrikandidaadil ei ole volituste saamiseks tarvis riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 häält.

Loomulikult tähendab põhiseaduses sätestatu ka seda, et koalitsiooni lagunedes on valitsusel võimalik tegevust jätkata vähemusvalitsusena. Toetuda saab ka olemasoleva koalitsioonilepingu põhimõtetele, millele valitsemist jätkav vähemusvalitsuse osaline on alla kirjutanud. Seega praegusel peaministril on olemas piisav mandaat jätkata vähemusvalitsuse peaministrina. See mandaat ei ole vigane.

Uue valitsuse moodustamisel peab peaminister Kaja Kallas silmas pidama põhiseaduse § 89 lg 2 sätet ja mõtet ning seejuures tõlgendama eelnimetatud sätteid koostoimes põhiseaduse §-ga 90.

Stsenaarium number kaks on uus koalitsioonileping ja uued valitsuse moodustamise alused. Põhiseaduse § 89 lg 2 näeb ette, et peaministrikandidaat teeb riigikogule ettekande «…valitsuse moodustamise aluste kohta…», mille järel riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Eesti poliitilises praktikas on valitsuse moodustamise alustena käsitletud koalitsioonilepingut. Seega, juhul kui sõlmitakse uus koalitsioonileping – mis iseenesest tähendab põhiseaduse mõttes valitsuse moodustamise uusi aluseid –, tuleb Kaja Kallasel läbida protseduur, mis võimaldab tal teha riigikogule ettekande valitsuse moodustamise aluste kohta ning paluda riigikogult uut mandaati valitsuse moodustamiseks.

See tähendab, et uue koalitsioonilepingu sõlmimise järel peab Kaja Kallas peaministri ametist tagasi astuma ja lootma, et vabariigi president määrab tema peaministrikandidaadiks. Rõhutan, et see protseduuriline põhimõte kehtib nii enamusvalitsuse kui ka vähemusvalitsuse moodustamisel.

Rõhutan sedagi, et tegemist ei ole pelgalt protseduurilise küsimusega, tegemist on parlamentarismi põhimõtte järgimisega. Uuele koalitsioonilepingule ja sellele tuginevale valitsusele on tarvilik parlamendi uus mandaat. Vastasel korral satuksime pseudopresidentaalsesse olukorda, mis oleks vastuolus põhiseaduse parlamentaarse vaimuga.

Õigusliku õienduse korras rõhutan, et peaministri tagasiastumisel ja uue koalitsioonilepingu alusel riigikogult uue mandaadi küsimisel ei ole mingit seost vähemusvalitsuse kui sellise lubatavusega Eesti põhiseaduse järgi. Uut mandaati peab Kaja Kallas riigikogult küsima mitte selle pärast, justkui ei oleks vähemusvalitsus praeguses olukorras lubatav, vaid selle pärast, et uue koalitsioonilepingu näol muutuvad valitsuse moodustamise alused.

Stsenaarium number kolm on spetsialistide osalusega valitsus. Õhtumaade demokraatiaruumis ei ole tundmata kas osaliselt või isegi täielikult nn spetsialistide või tehnokraatide valitsused. Mõeldav ja tehtav on see Eestiski, eriti sellistes olukordades, kus korraliste parlamendivalimisteni on jäänud kaugelt vähem kui üks aasta.

Loe ka artiklit Postimehest.

jüri raidla

Valdkonna eksperdid

Person Item Background
Jüri Raidla
Jüri Raidla, Dr. iur.
Vanempartner / Eesti