Keelueksimus – harva kohaldatav ventiil karistusseadustikus
Mis on keelueksimus?
Tartu Ülikoolis õppejõuna tudengitele keelueksimuse mõistet majanduskaristusõiguse asjades seletav Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Marko Kairjak nimetas keelueksimust karistusseadusesse toodud omamoodi ventiiliks, mis välistab isiku vastutusele võtmise juhul, kui ta on selgelt süüteo toime pannud, aga ei saanud aru, et selline tegevus on keelatud. “Seaduse loogika järgi on siis välistatud isiku süü, ehk siis ei saa talle rikkumist ette heita,” tähendas Kairjak.
“Keelueksimus on kohtupraktikas harv nähtus. Esiteks kohaldub ta reeglina n-ö keerulise õigusliku reeglistikuga rikkumiste puhul, kus tõepoolest võiks tekkida ebakindlus, et mis siis reeglid ikkagi tegelikult välja ütlevad,” selgitas ta. “Seega, igapäevaste isikuvastaste süütegude puhul on keelueksimusele tuginemine üsna mõeldamatu – ei kujuta ette, et keegi saaks öelda, et ta ei teadnud, et teise isiku löömine oli lubamatu või siis tahte vastaselt võõra inimese käperdamine on täitsa loomulik.”
Kairjak tõi välja, et viimase paarikümne aasta jooksul on tema kolleegide seas Euroopas palju diskussiooni tekitanud kaasused, kus moslemimehed ei abista peost väsinud noori naisi tänaval, väites, et nende usk sellist abistamist ei luba. “Ja just arvestades, et läänelik arusaam peaks olema see, et just see on see hetk, kui hiliselt peolt koju tõttav härrasmees peaks küsima, kas neiul on kõik hästi, ja vajadusel kutsuma 112,” märkis ta.
Samas majandusvaldkonna rikkumistes ja korruptsioonikaasustes on Kairjaku kinnitusel keelueksimusele tuginemist siiski ette tulnud. “Sellisel juhul peab küsimust reguleeriv säte olema kas ebaõnnestunud sõnastusega (ei saa aru, kas ja mis kohaldub) või siis esinema erinevate sätete vahel vastuolu,” selgitas vandeadvokaat. “Tuleb arvestada, et seaduse järgi saab keelueksimusele tugineda siis, kui see on vältimatu. Praktikas tähendab see, et kui tekib kahtlus, mida siis seadus ütleb, peaks juristiga selle kahtluse osas diskuteerima või siis vähemalt viitama, et küsimuses oli mõni jurist juba midagi arvanud ja see arvamus oli nii selge, et isik sellele arvamusele tuginedes ka tegutses.”
Ent sellisel juhul peavad Kairjaki sõnul olema tõendid kohtus selged ja soliidsed, kuivõrd enamikul juhtudel ei suudeta juristi poole pöördumist tõendada. “Kui isik seda tõendada suudab, on siis tõepoolest võimalik väita, et oldi keelueksimuses,” lisas ta. “Nii on praktikas suudetud keelueksimusele tuginedes tõesti keeruliste reeglite valdkonnas nagu keskkonnateenused, põllumajandus jne seda väita. Seega – vastutuse välistamise alusena ikka üsna erandlik alus, ja seda erandlikum just korruptsiooniasjas.”
Loe täispikka artiklit Postimehe portaalist.
Seotud teenused
