Mari Must ja Regina Getter Maajärv: uuest EL patendisüsteemist

Ühtse toimega Euroopa patent

Uus patendisüsteem annab patendiomanikule Euroopa patendi (“EP“) kõrval alternatiivse võimaluse kaitsta oma leiutist ühtse toimega Euroopa patendi (“ÜTEP“) abil. Pärast EP väljastamist on patendiomanikul võimalik taotleda patendile ühtset toimet, saades seeläbi ÜTEP-i, mis annab kaitse kõikides uue patendisüsteemiga liitunud liikmesriikides. Esialgu kehtib ühtne patendisüsteem seitsmeteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis,1 sh Eestis. Tulevikus võib riike lisanduda.

Uus patendisüsteem aitab säästa aega, raha ja vaeva

Võrreldes klassikalise EP menetlusega on ÜTEP menetlus ettevõtja-sõbralikum.

• Esiteks on patendi jõustamisprotsess lihtsam, sest ÜTEP-i taotlemiseks tuleb patendiomanikul esitada Euroopa Patendiametile (“EPO“) üks avaldus. Klassikaline EP avaldus tuleb seevastu esitada igas riigis, kus patendiomanik soovib oma patenti eraldi jõustada.

• Teiseks väheneb tõlkmise koormus, kuna ÜTEP-i taotlemisel pole tarvis riikide patendiametitele esitada patendinõudluste mitmekeelseid tõlkeid.

• Kolmandaks muutub lõivu maksmise kord – kui EP jõushoidmiseks tuleb maksta lõivu iga riigi eest, kus patendikaitset taotletakse, siis ÜTEP-i taotlemisel tuleb tasuda EPO-le vaid üks iga-aastane lõiv kõigi patendisüsteemis osalevate riikide eest.

• Neljandaks puudub ÜTEP-i taotlemisel kohustus kasutada esindajat ja patendiomanik saab teha kõik vajaminevad toimingud ise.

Kuivõrd uus patendisüsteem lõpetab keerulised jõustamismenetlused ning vähendab bürokraatlikku asjaajamist, siis jääb leiutajatel rohkem aega seadmete, meetodite ja ainete väljatöötamiseks. Nii aitab uus süsteem stimuleerida ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringuid.

Kas eelistada uut või vana süsteemi?

Uue patendisüsteemi valguses peavad olemasolevad ja tulevased Eesti ettevõtetest ja ülikoolidest patendiomanikud läbi mõtlema, kuidas oma patenti parimal moel kaitsta. Tuleb kaaluda, kumb süsteem – EP konventsiooni süsteemi või uus patendisüsteem – on patendi kaitsmiseks otstarbekam. Kui patenditaotlejal on eesmärk kasutada patendiga kaitstud õigusi vaid üksikutes ühtse patendisüsteemiga liitunud riikides või riikides, mis uue patendisüsteemiga veel liitunud ei ole, siis on tõenäoliselt otstarbekam valida EP konventsiooni süsteem.

Samuti võib eelistada tuttavat süsteemi olukorras, kui on soov ühes riigis ühtsest patendikaitsest loobuda säilitades samal ajal kaitse teistes patendisüsteemi kuuluvates riikides. Kui patendiomanik soovib siseneda mitme ühtse patendisüsteemiga liitunud riigi turule, siis on ainuüksi majanduslikust vaatepunktist soovitatav taotleda ÜTEP-it. Kui EPO EP-le ühtset toimet ei anna, siis kaitseb patendiomanikku nn turvavõrgu mehhanism, mis võimaldab tal EP Eestis hilinenult jõustada.

Ühtne Patendikohus

Uue patendisüsteemi raames asus tööle ka Ühtne Patendikohus („ÜPK“). ÜPK on iseseisev sõltumatu rahvusvaheline kohus, mis hakkab tegelema nii ÜTEP-i kui ka klassikalise EP rikkumise ja õiguskaitse kehtivusega seotud vaidlustega. Kuivõrd EP-te puudutavad vaidlused on siiani toimunud Euroopa riikide siseriiklikes kohtutes, siis ÜPK loomisega muutub liikmesriikide kohtute, sh Eesti kohtute, koormus selle võrra väikemaks.

Senine praktika on näidanud, et riikide kohtumenetluste eripärad võivad kaasa tuua vastandlikke otsuseid näiteks patendi tühisuse küsimuses. ÜPK rajamine lõpetab kulukad paralleelsed kohtumenetlused, tagab kohtupraktika järjepidevust ning ühtlustab arusaama patentidega antud õiguste, nende õiguste piirangute ja õiguskaitsevahendite osas.

Ühtse Patendikohuse mõju Eesti ettevõtjatest ja ülikoolidest patendiomanikele

Eeldatavasti tuleb leppida võrdlemisi pikkade menetlustega, kuna patendivaidlusi hakkab tsentraalselt arutama vaid üks kohus, ÜPK. Arvestades, et ÜPK esimese astme kohus koosneb kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest, kusjuures kesktalitus asub Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis, siis tuleb patendiomanikel olla valmis kohtumenetluse pidamiseks välismaal.

Eesti ettevõtjate elu teeb lihtsamaks ÜPK Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlik talitus. See võimaldab ÜTEP-i puudutavaid kohtuasju menetleda inglise keeles Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Eestis on võimalik lahendada vaidlusi näiteks olukorras, kus patendiõiguse rikkumine leidis aset Eestis või kui Eestis asub kostja elukoht või peamine tegevuskoht. Teatud hagid tuleb esitada kesktalitlusele ja neid menetletakse Pariisis. Ei ole välistatud, et patendiõigusest tulenevaid vaidlusi tuleb sel juhul pidada prantsuse või saksa keeles.

Igal juhul tuleb ettevõtjatel olla valvas ja aktiivne võõrkeelse hagiavalduse postkasti laekumisel, tegemist pole õngitsuskirja ega pettusega. Hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral või suulisele menetlusele ilmumata jätmisel võib aga kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Esimesed avaldused ÜPK-sse esitati juba selle toimima hakkamise päeval, 1. juunil 2023. On vaid aja küsimus, millal esimene Eestit või Eesti osapoolt puudutav vaidlus jõuab ÜPK lauale.