Mari Must ja Kirti Jürimäe: hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisest
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2025. a otsus (asi nr 2-18-11694) toob olulist õigusselgust küsimuses, millistel juhtudel ja millises ulatuses vastutab hagi tagamist taotlenud isik teisele poolele või menetlusvälisele isikule tekitatud kahju eest. Teemat kommenteerivad Ellex Raidla eksperdid Mari Must ja Kirti Jürimäe.
Praktikas on hagi tagamiseks ajutiste kaitseabinõude rakendamine vajalik, et kohtumenetluse tulemusel tehtav kohtulahend oleks efektiivselt ja tulemuslikult täidetav. Hagi tagamise abinõud on loodud hageja õiguste tagamiseks kohtumenetluse ajaks. Samas võivad ajutised meetmed piirata vastaspoole või kolmandate isikute majandustegevust.
Ellex Raidla nõunik Mari Must kirjutas 18.05.2020 Äripäevas, et vaidluse pooltel tuleb hoolikalt kaaluda, kas taotleda hagi tagamise eesmärgil vastaspoole tegevusele piirangute seadmist, sest vaidluse kaotamise korral lubab Riigikohtu uus seisukoht nõuda hagi tagamist taotlenud isikult ka saamata jäänud tulu.
Eelmisel nädalal tehtud lahendis täpsustas Riigikohus, kellel on õigus nõuda kahju (sh saamata jäänud tulu) hüvitamist ning kuidas arvutatakse saamata jäänud tulu, kui hagi jääb kokkuvõttes rahuldamata.
Kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist?
Riigikohus selgitas, et hagi tagamist taotledes võtab hageja riski hüvitada teisele poolele tekitatud kahju, kui hagi jääb rahuldamata. Küll aga on kohtul õigus kohandada kahjutasu summat, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas teise poole võimalikku osalemist kahju tekkimises.
Menetlusvälisel isikul võib olla õigus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et hagi tagamist taotlenud isiku vahetuks eesmärgiks oli seisata menetlusvälise isiku majandus- või kutsetegevus. Pelgalt ebasoodne mõju majandustegevusele ei ole õigusvastane – vaja on näidata ja tõendada, et hagi tagamise eesmärk oli takistada menetlusvälise isiku majandustegevust ning sellel oli vahetu mõju tema majandustegevusele.
Kuidas arvutatakse saamata jäänud tulu?
Kahjustatud isik peab saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks näitama, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. Hagi tagamist taotlenud isikul on võimalik omakorda tõendada, et konkreetsel juhul ei oleks kahjustatud isik väidetud tulu siiski saanud.
Kahjustatud isiku võimalikust sissetulekust tuleb lahutada tema säästetud kulud ehk vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Kui kulutuste suurust tõendavad tõendid on kahjustatud isiku käsutuses, siis piisab hagi tagamist taotlenud isikul oma tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta muudab usutavaks, et kahjustatud isikul pidi tekkima peale väidetud kulutuste ka muid kulutusi. Kohtud ei saa kriitikavabalt hagi tagamist taotlenud isikult välja mõista väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt kahjustatud isikule tekkida.
Seega annab Riigikohtu lahend ettevõtjatele olulist õigusselgust küsimuses, millal ja millises ulatuses vastutab hagi tagamist taotlenud pool tekitatud kahju, sh saamata jäänud tulu eest. Menetlusväliste isikute kahjunõuete piiramine näib eriti oluline, et vältida olukorda, kus hagi tagamine tooks taotlejale ebamõistlikult suuri riske juhul, kui kohus küll ajutist meedet rakendab, kuid jätab hagi lõppkokkuvõttes rahuldamata.
Vaata Riigikohtu otsust siit.
