Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz: roheinvesteering turbulentsel ajal

Roheinvesteeringud – soodsama rohelaenu puhul pole küsimus ainult selles, kas suudetakse oma laen tagasi maksta, vaid pigem selles, milline on selle laenu abil tehtava tegevuse laiem mõju keskkonnale ja ühiskonnale, tõdevad Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz advokaadibüroost Ellex Raidla.

Euribor on tugevalt mõjutamas ettevõtete finantseerimisotsuseid, aga rahastajate jaoks on üha olulisem väljalaenatava raha laiem mõju. Mis on aga ettevõtete võimalused kaasata raha kasutades ära jätkusuutlikku agendat ning saada parem ligipääs finantseerimisele või saada intressimäär soodsamaks? Ühiselt kliima negatiivseid mõjusid vähendades, tuleb paramatult heitmeid vähendada ja ressursse jätkusuutlikumalt tarbima. Aga teiselt poolt on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks suunata majandust jätkusuutlikuma tegevuse poole läbi finantssektori luues selleks vastava õigusliku raamistiku.

“Regulatsioone on palju ja on tulemas veel rohkem ning arvestades tempot, millega seda kokku on kirjutatud, on see kõik vähemalt teemat esmalt vaadates parajalt segane,” nentis Gerretz.

Keskseks õigusinstrumendiks on taksonoomia määrus, mis on teaduspõhine klassifikaatori süsteem majandustegevustest, mida saab ELi ja teaduspõhisel hinnangul pidada jätkusuutlikuks. Avalikustamise kohustusi kehtestavaid õigusakte on sisuliselt kaks, millest üks on suunatud ettevõtetele ja teine on finantsturu osalistele. Ettevõtetele on suunatud kestlikkus aruandluse direktiiv, mida suurettevõtted peavad täitma hakkama juba järgmisel aastal. Mis lihtsustatult nõuab ettevõtetelt avalikustamist selle kohta, et kui suur osa nende tegevustest kvalifitseerub jätkusuutlikuks tegevuseks. Seda infot peaksid ära kasutama finantsturuosalised, kes pakuvad erineva jätkusuutlikuse aspektidega investeerimistooteid.

Euroopa Liit üritab nügida pankade finantseerimist üha enam rahastama just jätkusuutlike tegevusi ehk siis pankade jaoks muutub soodsamaks rahastada jätkusuutliku tegevusi ja projekte.

Tingimused:

• Laenuotstarve
• Intress (+/- bps sõltuvalt KPI-de täitmisest)
• Standard/kriteeriumid
• Valideerimine: kinnitused või second party opinion (SPO)
• Ühtlustatud nõuded seni veel puudu (EU green bonds standardi poliitiline kokkulepe 2023 alguses)

Samal ajal on aga Euroopa Keskpank analüüsinud Euroopa Liidu pankade portfelle ja jõudnud järeldusele, et ainult 7,9 protsenti on selliseid finantseeringuid, mida saab pidada ka jätkusuutlike tegevuste rahastamiseks. Sellest analüüsist on nüüd paar aastat möödas ja selle numbri võib korrutada kahega, aga see tähendab siiski vaid kuni 15% suurust osakaalu kogu portfellist. “See number võiks enam-vähem peegeldada seda, mis seisus meil reaalmajanduses on ja siit joonistub välja, et me ettevõtetel on jätkusuutlikumaks muutumisel veel pikk tee minna,” tõdes Gerretz.

Olukorras, kus euribor läheb järjest ülespoole, tuleb leida võimalusi, kuidas intressi marginaali tuua allapoole. “Rahastuse eelduseks on mingi tegevus või projekt, mille eesmärk on energia efektiivsuse saavutamine või jätkusuutlikuse toetamine. Oluliselt keerulisem on rahastust saada sotsiaalsele (social) või ühingujuhtimise aspektidele (corporate governance) suunatud tegevustele, sest need pole nii üheselt mõõdetav,” selgitas Mäesalu ESG rahastuse põhimõtteid ning miks hetkel keskendutakse rohkem keskkonnamõjude hindamisele (environmental).

“Kuhu nüüd investeerida, selles ühest vastust ei ole, see on väga ettevõtte spetsiifiline ja mõistlik on alustada ettevõtte kaardistamisest,” ütles Gerretz. Kaardistada tuleks, kus ilmnevad kõige suuremad mõjud ja mis on selle põhjused. Teiselt poolt, mis on need teemad või valdkonnad, kus see mõju on marginaalne või üldse puudub ja mille peale pole ressurssi mõtet kulutada. Ja seejärel tasuks alustada jätkusuutlikkuse teekaardiplaani koostamisest, kus siis seada endale mingisugused eesmärgid ja konkreetsed tegevused, mis on selle eelduseks. Siin tulevad mängu erinevad standardid ja kriteeriumid, mis ühelt poolt aitavad sisustada neid eesmärke ja nõudeid, mille poole võiks püüelda. Ja teiselt poolt aitavad siis ettevõttel ka joonduda oma tegevust nende standardite kriteeriumite järgi.

Kui olukord on kaardistatud, siis saab vaadata, millele on vaja leida täiendavaid investeeringuid. Aga mis eristab rohelaenusid nii-öelda tavalistest laenudest või võlakirjadest on siiski mingisugune rohekomponent. Ühelt poolt saab sellist laenu kasutada vaid jätkusuutlike tegevuste finantseerimiseks, aga teine variant on raha kasutusotstarve piiramine, näiteks kasutada käibekapitali finantseerimiseks.

Mõõdetavate kriteeriumitega on lihtsam, aga on palju näiteid, kus mõõtmine osutub üsna keeruliseks. On vaja tekitada olukord, kus andmed on valideeritavad ja üheselt mõistetavad, et oleks selge, kas antud rohelubadused on finantseeringu puhul täidetud.

“Praegu sisuline kohtupraktika selles puudub, sest rohelaenude finantseerimismahud on Eestis endiselt väikesed, mistõttu pole selles osas tekkinud ka vaidlusi,” nentis Mäesalu.

Autor: Marge Aasalaid

Artikkel ilmus 17. mail 2023 Finantsuudiste portaalis.