Martin Raude: äriühingute omanike isiklik vastutus suureneb

Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Raude: Veebruarist jõustuvad seadusemuudatused, mis vähendavad ühingustruktuuri kuritarvitamise võimalust, heidutavad valeärikehade kasutajaid. Tegelike otsustajate vastutus kasvab.

Üldine põhimõte on, et omanikud ei vastuta äriühingu kohustuste eest. Aja jooksul on omanike piiratud vastutuse põhimõttest siiski erandeid tehtud ning isiklikku vastutuse aluseid laiendatud.

Veebruarist jõustuvad järgmised sellekohased muudatused. Ehkki järgnevalt käsitlen omanike vastutust eelkõige osaühingute kontekstis, on sarnased arengud toimunud ja toimumas ka aktsiaseltside osas.

Kui 1995. aastal kehtima hakanud äriseadustiku järgi vastutas osanik osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule üksnes tahtlikult tekitatud kahju eest, siis 1998. aastal jõustunud muudatuse järgi vastutas osanik juba raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest ning 2002. aastast kehtiva regulatsiooni järgi vastutab osanik ka hooletusest tekitatud kahju eest.
Kohtupraktikas on nähtud selles olulist erandit piiratud vastutuse põhimõttest ja regulatsiooni eelkõige nende juhtumite jaoks, mil ühingut kasutatakse olulises vastuolus õiguskorras tunnustatud üldiste eesmärkidega (ühingu abil kuriteo toimepanemine, isikliku ja ühingu vara eraldamata jätmine vms).

2007. aastal täiendati seadusest sättega, mis võimaldab võtta vastutusele isiku, kellel on osaühingu üle oluline mõju ja kes on mõjutanud osaühingu juhtorgani liiget osaühingut kahjustama. Kohtupraktikas on selgitatud, et säte hõlmab mõju omamist eelkõige juhatuse või nõukogu liikmetele ning selline mõju võib tuleneda olulise osaluse omamisest. Seega, säte kohaldub ka osaühingu tegevust kahjulikult mõjutanud osaniku suhtes.

2021. aastal lisandus reegel, et kui osaühingul puuduvad juhatus ja nõukogu ning osanik teab või peab teadma osaühingu püsivast maksejõuetusest, siis on osaniku kohustus esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Kui osanik seda ei tee, võib ta vastutada pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu osaühingu võlausaldajale tekkinud kahju eest (nt osaühingule müüdud ja pankroti tõttu tasumata jäänud kauba hind).

Korduv trahv

Tänavu 1. veebruaril jõustub regulatsioon, mille järgi peab enamus- või ainuosanik juhatuse ja nõukogu puudumisel esitama äriregistrile osaühingu majandusaasta aruande. Seega, kui ainu- või enamusosanik jätab juhatuse või nõukogu määramata, läheb majandusaasta aruande esitamise kohustus talle üle.

Kui enamus- või ainuosanik aruannet ei esita, võib teda selle eest kuni 3200 euro ulatuses korduvalt trahvida. Vähemusosanikel sellist kohustust ja vastutust ei teki, sest nende võimalus juhtorganite valimist ja majandusaasta aruande esitamist mõjutada on piiratum.

Jõustuvad normid täpsustavad ka kontsernisiseseid suhteid ja näevad ette emaettevõtja õiguse tütarettevõtja juhtidele juhiseid anda. Selliste juhiste järgimise kohustusest on vabastatud üksnes need tütarettevõtja juhtorgani liikmed, kes ei ole määratud ametisse emaettevõtja häältega või on määratud ametisse juhtorgani sõltumatute liikmetena. Teised tütarettevõtja juhtorgani liikmed peavad emaettevõtja juhiseid järgima, isegi kui see on vastuolus tütarettevõtja huvidega, kuid on kontserni kui terviku huvides.

Kui emaettevõtja annab juhiseid, mis on vastuolus nii tütarettevõtja kui kontserni huvidega, vastutab emaettevõtja juhiste andmise tõttu tütarettevõtja täitmata jäänud kohustuste eest. Vastutuse võivad tuua kaasa ka juhised, mis on küll emaettevõtja, kuid mitte kontserni kui terviku huvides.

Emaettevõtja juhiste järgi tegutseva tütarettevõtja makseraskustesse sattumisel peab emaettevõtja vältima tütarettevõtja maksejõuetust või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Kui emaettevõtja seda ei tee, vastutab ta pärast makseraskuste ilmnemist tekkinud tütarettevõtja kohustuste eest.

Muutuste jätk

Jõustuv seadusemuudatus on järjekordne erand osanike ja aktsionäride piiratud vastutuse põhimõttest. Samuti võib pidada seda jätkuks muudatustele, mille eesmärk on vähendada ühingustruktuuri kuritarvitamise võimalust ja suurendada tegelike otsustajate vastutust.

Muu hulgas peaksid toimunud ja toimuvad muudatused heidutama neid, kes soovivad kasutada vahekehasid mitte tavapärase äririski maandamiseks, vaid kahjustava tegevusega kaasneva vastutuse ärahoidmiseks. (Enamus)omanike võimalused piiratud vastutust kuritarvitada ja isiklikku vastutust vältida muutuvad üha väiksemaks.

Arvamuslugu ilmus 19. jaanuaril Äripäevas.

Valdkonna eksperdid

Person Item Background
martin raude
Martin Raude
Vandeadvokaat / Eesti