Martin Raude: eravaidlused jäägu suletud uste taha

Hiljuti jõudis riigikogu menetlusse eelnõu, mille vastuvõtmisel tekiks kõigil õigus tutvuda pooleliolevate tsiviilvaidluste materjalidega. Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Raude on seisukohal, et eraisikute õigusvaidlus jäägu suletud uste taha.

Materjalidele juurdepääsuks tuleks näidata vaid õigustatud huvi, mis on aga määratlemata ja lai mõiste. Seejuures, kui vaidluse materjalidega soovitakse tutvuda ajakirjanduslikul eesmärgil, siis tuleb õigustatud huvi olemasolu eeldada. Poolelioleva tsiviilvaidluse materjalidele ligipääsu andmine võib aga pärssida kohtumenetluse ülesannete täitmist ja vaidluste kompromissiga lahendamist.

Tsiviilkohtus lahendatakse eraõigussuhtest tekkinud erimeelsusi. Sellised vaidlused võivad puudutada lepingust tulenevate kohustuste täitmisi, omandiõiguse rikkumisi, abikaasade varalisi suhteid, pärimisega seotud teemasid, äriühingute juhtimisega seotud küsimusi jne. Tekib küsimus, miks peaks keegi kolmas ilma menetlusosaliste nõusolekuta teadma, milliseid seisukohtasid ja tõendeid on keegi kohtule esitanud. Ühelgi kõrvalisel isikul ei peaks olema õigust nõuda välja kellegi teise eraõigussuhet puudutavaid lepinguid, e‑kirju, fotosid, ekspertarvamusi ja muud taolist. Eriti ei saa sellist õigust olla menetlusstaadiumis, kus kohus ei ole veel jõudnud toimikus oleva materjaliga tutvuda ega selle osas seisukohta kujundada.

Eelnõu seletuskirjast ei ilmne, millist probleemi peaks plaanitav muudatus lahendama. Jah, põhiseaduse järgi kohtuistungid üldjuhul avalikud ning ka kohtuotsus kuulutatakse üldjuhul avalikult. Kuid see ei anna kõrvalseisjatele õigust näha menetlusosaliste vastuseisust hoolimata poolelioleva tsiviilvaidluse materjale. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte eesmärk on ühelt poolt kaitsta menetlusosalisi kafkaliku kohtupidamise eest ja teiselt poolt tagada avalik usaldus kohtusüsteemi vastu.

Kui menetlusosaline soovib poolelioleva tsiviilvaidluse materjale jagada, siis seadus seda ei keela, eeldusel, et menetlust ei ole kinniseks kuulutatud. Kui kohus pole veel asja lahendamagi asunud, siis on ka vara kohtusüsteemi usaldatavust hinnata. Kõrvaliste isikute õigust ilma menetlusosaliste nõusolekuta poolelioleva kohtuasja materjalidega tutvuda ei saa seega õigustada soov menetlusosaliste huve kaitsta või avalikku usaldust tagada.

Pigem võib kõrvalistele isikutele toimikuga tutvumise õiguse andmine tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmist takistada. Esiteks võib kannatada vaidluse õige lahendamine, sest kui iga menetlusse esitatud tõend võib enne asja lahendamist leheveergudele jõuda, võidakse jätta mõni oluline tõend esitamata. Teiseks muutub vaidluse lahendamine pikemaks ja kallimaks, sest menetlusosalised ja kohus peavad hakkama toimikutega tutvumise taotluste tõttu täiendavaid seisukohtasid ja määruseid läbi töötama ja ette valmistama. Olukorras, kus kohtunikud on niigi ülekoormatud ja kohtupidamine on niigi kulukas, ei ole mõistlik mõne menetlusvälise isiku uudishimu rahuldamiseks kohtule ja menetlusosalistele täiendavaid ülesandeid panna ning fookust asja lahendamiselt kõrvale juhtida. Menetlusväliste isikute huvid ei tohiks pärssida menetlust ennast.

Kui kaks eraisikut soovivad lahendada omavahelist erimeelsust liigse kõrvalise tähelepanuta ja sekkumiseta, siis peaks neil see võimalus olema. Seda enam, et tsiviilkohtumenetlust iseloomustab dispositiivsuse põhimõte ja poolte kokkuleppel võib lahendada tsiviilasju ka vahekohtus, mille menetlusele kolmandatel isikutel juurdepääs niikuinii puudub.

Seadusandja ei peaks liigse rambivalgusega inimesi riiklikust kohtust eemale peletama, vaid seal lahenduseni jõudmist soosivad tingimused looma. Seetõttu võiks kaaluda tsiviilasjades hoopis varianti, et kui kõik menetlusosalised soovivad lahendada vaidlust suletud uste taga, siis seda ka tehakse. See soosiks nii õigusemõistmist kui ka kompromissini jõudmist.

Loe ka artiklit Eesti Päevalehest.

Valdkonna eksperdid

Person Item Background
martin raude
Martin Raude
Vandeadvokaat / Eesti