Martin Raude: kärbime lisaks riigile ka riigikogu

Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Raude: ehkki erakondadel on valmidus põhiseadust muuta ning soov valitsemist efektiivsemaks ja säästlikumaks teha, ei näi ükski erakond tahtvat põhiseaduses ettenähtud riigikogu liikmete arvu vähendada.

Hiljutise küsitluse1 järgi pääsevad märtsikuistel valimistel riigikogusse kuus erakonda: Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond ja Reformierakond. Kampaaniate märksõna on “toetamine”, mida kohtab mainitud erakondade valimisprogrammides2 ligi 400 korda. Toetada lubatakse nii mesindust kui ka innovatsiooni, nii murdekeeli kui ka tööstuseid. Kuid deklaratiivsete loosungite kõrval on programmides neidki lubadusi, mille täitmine eeldab põhiseaduse muutmist.

Kui põhiseadusest lähtuvalt on presidendi valimise esmaõigus riigikogul3, siis Eesti 200 tahab viia presidendi valimised valimiskogusse4 ning Keskerakond ja EKRE lubavad presidendi otsevalimisi5. Kui põhiseadus võimaldab riigikogu valimistel hääletada 18-aastaselt6 ja kandideerida 21-aastaselt7, siis Eesti 200 plaanib alandada valimisiga 16. eluaastani8 ja Keskerakond soovib langetada kandideerimisiga 18. eluaastale9. Kui põhiseadus näeb riigikaitse kõrgeima juhina ette presidendi10, siis EKRE nägemuses peab selleks saama peaminister11.

Lubadustesse põhiseadust muuta tasub suhtuda reservatsiooniga. Riigikogu ühe koosseisu poolt põhiseaduse muutmine eeldab, et 4/5 liikmetest on nõus muudatust kiireloomulisena menetlema ja 68 liiget on nõus selle poolt hääletama12. Isegi koalitsiooni moodustamisel on sellise lävendi ületamist keeruline tagada.

Ülejäänud kaks põhiseaduse muutmise varianti (riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või rahvahääletusel) väljuvad aga valitava koosseisu otsustuspiiridest. Ehk on Isamaa just seetõttu piirdunud lubadusega (abielu õiguskaitse parandamiseks) põhiseaduse muutmisega üksnes algust teha13.

Valimisprogrammid sisaldavad seoses riigiorganitega teisigi lubadusi.

Kohtuvõimu suunal näib olevat erakondadel kattuv soov menetlusi efektiivsemaks muuta. Keskerakond ja Isamaa tahavad kohtute töökoormust vähendada ja kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannetest vabastada14. Reformierakond plaanib muuta kohtute tegevuse bürokraatiavabamaks15, EKRE soovib lühendada kohtumenetluse tähtaegu16 ja SDE lubab viia süüteomenetlused digitaalsele kujule17.

Siiski leidub ka erinevusi. Kui Reformierakond plaanib koondada õigusemõistmise kohtutesse18, siis Keskerakond soovib suurendada hoopis vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist19.

Täidesaatva võimu osas näib olevat samuti ühine siht valitsemist tõhustada. Eesti 200 ja EKRE tahavad ametnikkonna kulusid ja koosseisu kärpida20 ning ka Keskerakond, SDE ja Isamaa soovivad sarnaste funktsioonidega ametid kokku liita ja asutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks muuta21. Sellele mõneti vastuoluliselt teatab Keskerakond samas soovist riigipalgaliste töökohtade loomist toetada22 ja deklareerib SDE eesmärki õhukesele riigile lõpp teha.

Seadusandliku võimugi puhul on erakondadel sarnane tahe suurendada riigikogu rolli poliitiliste debattide pidamisel ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisel23. EKRE soovib muu hulgas viia sisse parlamentaarse järelevalve õigus- ja julgeolekuasutuste tegevuse põhiseaduslikkuse üle24 (ilmselt on idee kantud EKRE arusaamast justkui kasutatakse politseid, prokuratuuri ja kohtuid “teatud ühiskonnagruppide ja isikute eelistamiseks ning n-ö omade päästmiseks”25).

Ehkki erakondadel on valmidus põhiseadust muuta ning soov valitsemist efektiivsemaks ja säästlikumaks teha, ei näi ükski erakond tahtvat põhiseaduses ettenähtud riigikogu liikmete arvu26 vähendada. Ruumi saadikute arvu kärpimiseks näib samas olevat. Elanike27 ja parlamendiliikmete28 suhtarvu järgi on Eestis üks Euroopa suuremaid parlamente.29

Kui Eestis on riigikogu ühe liikme kohta ca 13 000 elanikku, siis näiteks Läti seimis on ühe liikme kohta ca 19 000 elanikku, Soome eduskuntas ca 28 000 elanikku ja Taani folketingis ca 33 000 elanikku. Kas riigikogu suutlikkus põhiseaduses ettenähtud ülesandeid täita kannataks, kui selles oleks 101 liikme asemel näiteks 77 liiget (miljoni elaniku kohta 58 liiget, ühe saadiku kohta ca 17 000 elanikku)?

Olukorras, kus erakonnad (ja nende kaudu riigikogu) nõuavad efektiivsemat ja säästlikumat riiki, näitaks rahvaasemike arvu kärpimine sümboolset eeskuju. Saadikute arvu vähendamine ei välistaks seejuures parlamendi rolli suurendamist. Piisava ja asjatundliku tugipersonali olemasolul võiks ka vähemate liikmetega riigikogu erinevaid piirkondasid ja ühiskonnagruppe esindada, poliitilist debatti pidada ning parlamentaarset järelevalvet teostada.

Küsimus pole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Esindusdemokraatia tugevust näitab mitte esindajate arv, vaid valijate valimisaktiivsus ja esinduskogu usaldusväärsus. Kui rahvaasemikuks saamise sõel oleks tihedam, siis võib-olla oleks ka parlamendi maine parem.

Liikmete arvu alandamisest vabaneva ressursiga saaks tagada saadikutele professionaalse tugisüsteemi, mis võimaldaks neil tegeleda vähem administratiivsete tegevustega ja rohkem sisulise tööga. Kui soovime, et parlamendiliikmed oleksid Eesti riigi tippjuhid30, siis peaks neil ka vastavad tingimused olema. Kui saadikute tugimeeskonda tahetakse niikuinii tugevdada31, aitaks rahvaasemike arvu kärpimine selleks vajalikud vahendid vabastada.


3 PS § 79 lg 1: Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu.
4 Muudame Vabariigi Presidendi valimiste süsteemi, kus president tuleb ära valida lihthäälteenamusega valimiskogus.
5 Keskerakond: Seadustada presidendi otsevalimine.
EKRE: Muudame presidendi rahva poolt valitavaks.
6 PS § 57 lg 1: Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
7 PS § 60 lg 2: Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
8 Eesti 200: Alandame valimisõiguse vanuse piirmäära riigikogu valimistel ja Euroopa parlamendi valimistel 16. eluaastani.
9 Keskerakond: Langetada kandideerimisiga riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.
10 PS § 78 p 16: Vabariigi President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht.
11 EKRE: Peaminister peab saama riigikaitse kõrgemaks juhiks selleks vajaliku võimu ja vahenditega.
12 PS § 163: Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
1) rahvahääletusel;
2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
PS § 166: Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
13 Isamaa: algatab põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks.
14 Keskerakond: Vähendada seadusandlike meetmetega kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest.
Isamaa: vähendab kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest, lihtsustab menetlusnorme ja viib kohtusüsteemist välja nende ülesannete täitmise, mis oma olemuselt kujutavad sotsiaalteenuseid ja mitte õigusemõistmist.
15 Reformierakond: Uuendame kohtute seadust tagamaks kohtute sõltumatus ja ka vastutus kohtuasjade menetlemise eest mõistliku aja jooksul. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta rohkem kui 100 päeva. Algatame eraldi reformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti.
16 EKRE: Kiire ja õiglase eeluurimise ning kohtumenetluse huvides lühendame kohtumenetluse tähtaegu ning vähendame kokkuleppemenetluste arvu.
17 SDE: Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule.
18 RE: Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja tagame kohtute enesekorralduse. Põhiseadusega ei ole kooskõlas õigusemõistmine väljaspool sõltumatut kohut.
19 Keskerakond: Suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist.
20 Eesti 200: Vähendame lolli tööd. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist.
EKRE: Vähendame valitsemissektori kulusid ja koosseisu. … Kaotame dubleerivad riiklikud asutused ja tarbetud menetlused, optimeerime riigiasutuste koosseise.
21 Keskerakond: Liikuda edasi sarnaseid funktsioone täitvate riigiasutuste ja -ametite liitmisega, et pakkuda paremaid teenuseid.
SDE: Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus- ja tugiosakondade loomisega.
Isamaa: piirab bürokraatiat, ülereguleerimist ja ametnike arvu kasvu, toetab kokkuhoidu … vähendab dubleeritavaid tegevusi, jätkates sarnaste funktsioonide ja asutuste konsolideerimist.
22 Keskerakond: Toetada riigipalgaliste töökohtade loomist kõigis Eesti piirkondades.
SDE: Õhukese riigi aeg on ümber.
23 Reformierakond: Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele.
Eesti 200: Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja oluliste küsimuste lahendamiseks mõeldud diskussioonid parlamendi ees. Riigikogus on loodud võimalused poliitilisteks debattideks, toimuvad regulaarsed erakondade esimeeste avalikud väitlused erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel.
SDE: Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.
Isamaa: kasvatab riigikogu ja kodanike rolli poliitika kujundamisel ja valitsuse tegevuse kontrollimisel.
Keskerakond: Suurendada Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. … Suurendada parlamentaarset kuulamist.
24 EKRE: Viime sisse sisulise parlamentaarse järelevalve õigus- ja julgeolekuasutuste tegevuse põhiseaduslikkuse üle.
25 EKRE: Me ei lepi, et politseid, prokuratuuri ja kohtuid ei kasutata mitte õiglase ja turvalise ühiskonna ehitamiseks, vaid teatud ühiskonnagruppide ja isikute eelistamiseks ning n-ö omade päästmiseks. Me lõpetame riigi ja jõustruktuuride omavoli.
26 PS § 60 lg 1 esimene lause: Riigikogul on sada üks liiget.
29 Kahekojaliste parlamentide puhul on võetud arvesse mõlema koja liikmed.
31 Keskerakond: Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.
Artikkel ilmus 31.01.2023 ERR portaalis.
Martin Raude

Valdkonna eksperdid