Martin Triipan: Brüsseli energiasõnum nõuab meilt kiiret tegutsemist

Martin Triipan: Samal ajal kui otsustajatelt soovitakse uute taastuvenergia võimsuste rajamist, tugevneb ka surve kaasata avalikkust, mis paraku ettevõtmisi venitab. Huvigruppidel, kes soovivad otsuse juures kaasa rääkida, tuleb hakata tempos püsimiseks rohkem pingutama, rõhutab Euroopa Komisjoni tegevuskava.

Planeerimine ja lubade andmine on liikunud järk-järgult suurema avatuse poole. Avalikkust teavitatakse menetlustest ja otsustest, huvitatud osapooled peab otsustusprotsessidesse piisavalt kaasama, mida on peetud märgiks demokraatlikust ja läbipaistvast asjaajamisest. Need põhimõtted on saanud kinnitust kohtupraktikast ning põhimõtetena seadusesse kirjutatud.

Selleks, et otsustajad ei libastuks ja nurki maha ei lõikaks, on õigusaktidesse, näiteks planeerimisseadusesse, kirjutatud järjest detailsemaid reegleid, kuidas asjaosalistega menetluse kestel mitmel korral nõu pidada. Selle mündi pahupoolel on otsustusprotsesside venimine. Küsimuste põhjaliku vaagimise kõrval on tähtis ka tulemus mõistliku aja jooksul. See, milline aeg on mõistlik, sõltub parasjagu valitsevast olukorrast.

Sõda, kliima ja hullud hinnad

Energeetikas on läinud kiireks. Fossiilkütuste kasutamisest ei ole vaja vabaneda mitte üksnes põhjusel, et import Venemaalt on ebakindel ja ei soovita rahastada sõjategevust Ukrainas. Ebamõistlikkesse kõrgustesse tõusnud energiahinnad on vaja saada tarbijale taskukohaseks. Kliimamuutuste vastu võitlemine nõuab kasvuhoonegaaside vähendamist. Neist viidetest võiks piisata, et tunda ära vajadus kiireks tegutsemiseks.

Euroopa Komisjon on tulnud välja ambitsioonika REPowerEU tegevuskavaga, milles tehakse ettepanek muuta kehtivaid taastuvenergia ja energiatõhususe direktiive. Märksõnad on kiirus, efektiivsus ja loamenetluste lihtsustamine: konkreetsed tähtajad ja väiksem arv menetlusi, üks kontaktpunkt taastuvenergia projekti arendaja jaoks jne. Ehkki tegemist on alles eelnõuga, on Brüsseli üldised suunised selged – taastuvenergia arendamisega on kiire.

Iga jooksja teab, et treenitud jooksja jookseb kiiremini, kuid pikema distantsi läbimine võtab kauem aega. Praeguste seadustega loodud keerukad menetluslabürindid ei jää üksiku otsustaja pingutusest lühemaks. Näiteks suuremate projektide jaoks vajalikud eriplaneeringud ja keskkonnamõjude hindamised võtavad Eestis sageli 3–5 aastat, mis on lubamatult pikk aeg. Nii on hädavajalik seadusandjal menetlusreegleid lihtsustada, otsustamise tasandeid vähendada, mitu menetlust üheks kokku panna.

Tekib küsimus, kas selle kiirustamise ja efektiivsuse taotluste juures hakkame senistest avalikkuse kaasamise põhimõtetest lahti ütlema. Kas muutume vähem demokraatlikuks? Euroopa Komisjoni kinnitusel kohaldatakse üldsuse kaasamise põhimõtteid endiselt. Miks ei peakski? Teisiti ei saakski.

Huvigrupid peavad pingutama

Kuna otsustajad peavad menetluste tempot hoidma ja isegi tõstma, tuleb järeldada, et üldsus, kes soovib olla otsustusprotsessidesse kaasatud, peab samuti hakkama tempos püsimiseks rohkem pingutama. Huvigrupid ei seista ühiskonnast väljaspool. Nii on huvigruppe võimalik kaasata ja demokraatlik otsustusprotsess tagada ka kiirema käiguga liikudes.

REPowerEU algatust tuleks võtta sõnumina. Ühiskond ei saa jääda ootama, millal Brüsselist või Toompealt tulevad lõplikud lihtsamad reeglid. Olukord energeetikas vajab kiiremat tegutsemist. Parem teha otsused raskepäraste reeglite järgi kui lihtsamate seaduste ootuses veelgi aeglasemalt edasi liikuda. Kui kõik sinna juurde selgelt teadvustavad, et otsustega on tõesti kiire, võib üllatuslikult selguda, et huvigrupid on kaasatud ja vajalikud otsused on tehtud.

Artikkel ilmus 14. oktoobril 2022 Äripäevas.