Martin Triipan: ainult keelamisega jääb rohepööre üldse tegemata

Martin Triipan: Eestis energeetika investeeringud toppavad ja põhjuseks on sageli planeeringute või lubade saamise venimine. Kui prooviks keelamise asemel lubamisega?

Kui püüda sõnastada ühte märksõna, mis sageli seostub elukeskkonna või looduse kaitsega, siis märksõnade edetabelis saab ilmselt kõrge koha „keelamine“. Kuigi rohepööre seondub samuti keskkonna kaitsega, keelamisega kaugele ei purjeta.

Liigsed regulatsioonid

Inimtegevuse piiramine või keelamine on tüüpiliseks meetmeks, kuidas erinevaid avalikke huve, aga ka loodust või laiemalt keskkonda kaitsta. Keelamine võib väljenduda selles, et maaomanikul ei lubata looduskaitsealale maja ehitada. Kaudsemalt seisneb keelamine ka elamuehituse või tööstusarenduste surumises väljapoole kõrgema loodusliku väärtusega alasid. Erinevatele arendustele, nt tuule- või päikeseparkidele sobivate alade otsimisel on sagedaseks võtteks looduskaitsealade välistamine juba eos. Ikka selleks, et kaitsta keskkonda.

Rohepöörde üheks ülesandeks on võidelda kliimamuutustega ja selle kaugemaks eesmärgiks on säilitada ja taastada kestlik elukeskkond ja looduse elurikkus. Selle aasta kevadest tuli Brüsselist Euroopa Liidu algatus REPowerEU, mis on vastus Venemaa agressioonist Ukrainas põhjustatud energiaturgude raputusele. Plaan näeb ette kiiret vabanemist Venemaalt pärinevatest fossiilkütustest ja kliimakriisile reageerimist. Üheks meetmeks on taastuvenergia lahenduste ennaktempos rajamine. Kuidas on aga lood uue elektritootmise rajamisega? Kas jälle keelata või seekord hoopis lubada?

Eestis energeetika investeeringud toppavad ja põhjuseks on sageli planeeringute või lubade saamise venimine. Ruumiline planeerimine ja keskkonnamõjude hindamine on nii jäigalt ja põhjalikult ära reguleeritud, et menetluste pikkust ei mõõdeta kuudes, vaid aastates. President Kersti Kaljulaid on viimasel ajal korduvalt rääkinud Eesti ohust saada passiivselt kliimaneutraalseks. Kui teised liiguvad kiiremini, jääb meile rõõm teiste investeeringuid ja kasumeid kinni maksta.

Aga kui ka teised ei saa hakkama, siis jääme Eestis ja Baltikumis pikalt välja paistma oma süsinikuintensiivse elektritootmisega. See aga mõjub ettevõtete konkurentsivõimele, sest tarbijad eelistavad kuulda süsinikuneutraalsetest toodetest ja teenustest. Kas tahame, et „made in Estonia“ tähendab suurt koormust keskkonnale?

Nii näib mõistlik ka Eestis pingutada, et sest ehk on tõesti mõistlik tänapäeva maailmas vajalikku energiat võimalikult väikese keskkonnakoormusega ise toota ja turgutada tekkivate tuludega Eesti tulubaasi.

Rohepööre on oma olemuselt suuresti ehitamine

Seisnegu see siis hoonete soojustamises, soojuspumpade või päikesepaneelide paigaldamises, biogaasijaamade, elektriautode laadimispunktide või tuuleparkide rajamises. Loetelu võiks jätkata kuni tuumaelektrijaamani. Kõiki neid ehitisi on vaja ehitada ja seda peab tegema päris palju. Kui ehitamist keelata, siis ehitada ei saa. Nii on selge, et keelamine kui tavapärane keskkonna kaitsmise võte ei ole rohepöörde puhul mitte üksnes kasutu, vaid sellele vastu töötav fenomen. Keelates või piirates rohepöördeks vajaliku ehitise rajamist, jääb üks samm kliima ja keskkonna kaitseks astumata. Järelikult, rohepööret saab teha, kui rohkem lubada ja vähem keelata.

Alusetu on kartus, et lubamisel jäävad muud väärtused sootuks tähelepanuta. Muidugi oleks naiivne arvata, et rohepöördeks vajalikud arendused on sellised, millega ei oleks mingeid probleeme või mis sobituks ideaalselt kõikide huvidega. Huvikonfliktid on paratamatud, kuid neid tuleb mitte ametkondade vahel veeretada, vaid julgelt lahendada ja ratsionaalselt tasakaalustada, jõudmata seejuures uuesti keelamiseni. Ühelt poolt on hädavajalik lihtsustada suurte objektide planeerimist ja keskkonnamõjude hindamist, et otsustamine saaks toimuda kiiremini.

Teiselt poolt on mõeldamatu rohepöörde abil keskkonda kaitsta ja kliimamuutuste vastu astuda senise keskkonnakaitses valitseva keelamisele tugineva mõttemustri põhjal. Selle asemel, et püüda mõelda, kuidas midagi keelata ning kuidas keeldumist põhjendada, peaks mõtteseade olema, kuidas rohepöördeks vajalikku lubada ja kuidas soovitut ellu viia. Keelamisega ei jää teised väärtused, mis on seotud kliima, taskukohaste energiahindade ja Eesti konkurentsivõimega mitte üksnes tähelepanuta, vaid rohepööre üldse tegemata. Aga lubamist võiks proovida. Soovitavalt mõistlikus tempos pealegi.

Artikkel ilmus 19. oktoobril 2022 Eesti Päevalehes.