Merlin Liis-Toomela ja Käroli Tiirik: kas Tallinna kesklinnas on privaatsus vähem väärt kui Pirital?

18. aprill, 2022

Ellex Raidla vandeadvokaat Merlin Liis-Toomela ja advokaat Käroli Tiirik: mida Euroopa Kohtu värske lahend toob sideteenuse pakkujatele ja kas tarbijate andmete privaatsus on nüüd rohkem kaitstud?

Euroopa Kohus avaldas sel nädalal otsuse, milles määratles nõuded liikmesriikide seadustele, mis sätestavad sideettevõtjate konfidentsiaalsus-, säilitamis- ja avaldamiskohustuse seonduvalt sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmetega.

Elektroonilise side, sh telefoni- ja internetiühenduse teenust pakkuvad ettevõtjad on Eestis kehtiva seadusandluse järgi kohustatud hoidma saladuses kõiki sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta.

Samuti on sideettevõtjatel kohustus säilitada mõningaid teenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid, nagu helistaja number, kõne alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg ning tugijaama geograafiline asukoht, kuid seda vaid kindlaks määratud aja jooksul.

Uurimis-, julgeoleku-, jälitus- jt seaduses sätestatud riigiasutuste järelepärimisel on sideettevõtjad siiski kohustatud jätma kliendi ees konfidentsiaalsuskohustuse täitmata ning avaldama säilitatud andmed.

Euroopa Kohus toonitas, et selline konfidentsiaalsuskohustusest kõrvalekaldumine peab jääma erandiks, sest vastavad andmed koosvõetuna võimaldavad teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse, näiteks nende igapäevaelu harjumuste, elukoha, igapäevaste liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad.

Ühtlasi leidis Euroopa Kohus, et riigil ei ole lubatud võimaldada sideettevõtjatel ilma kliendi nõusolekuta säilitada isiku kohta sideteenuse kasutamisel teatavaks saanud liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata ei raske kuritegevuse vastu võitlemise ega avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmise ennetamise eesmärgil.

Küll aga on sellisel eesmärgil vastavate andmete säilitamine lubatud, kui säilitamist on objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaolude alusel kitsendatud kas isikupõhiste kategooriate või geograafilise asukoha kriteeriumi põhjal ning tingimata vajaliku ajavahemikuga.

Euroopa Kohus selgitas, et riik võib isikuid, kelle sideandmete säilitamine on õigustatud, kategoriseerida näiteks alustel, et isiku suhtes toimub hetkel uurimine või tema suhtes on kohaldatud teisi järelevalvemeetmeid. Samuti võiks andmeid säilitada isiku kohta, kelle kohta on karistusregistris märge varasemast süüdimõistmisest raske kuriteo eest, millega võib kaasneda suur korduvkuritegevuse oht.

Geograafilise asukoha kriteeriumi alusel on Euroopa Kohtu hinnangul põhjendatud sideandmete säilitamine näiteks piirkondades, kus esineb kõrgendatud oht raskete kuritegude ettevalmistamiseks või toimepanemiseks. Sellisteks piirkondadeks võivad olla kohad, kus raskete kuritegude arv on suur, tingimused raskete kuritegude toimepanemiseks on eriti soodsad, näiteks suure külastatavuse tõttu või ka strateegilised kohad, nagu lennu-, raudtee- ja bussijaamad, sadamad või kiirteemaksu kogumise alad.

Vähem privaatsed kohad

Teenuste tarbija seisukohast võimaldab Euroopa Kohtu otsus pakkuda karistamata isikutele suuremat kaitset igapäevaselt sideteenuste kaudu edastatavate sõnumi-, liiklus- ja asukohaandmete privaatsusele, kui varasemalt raske kuriteo toime pannud isikutele. Samuti võimaldatakse kõikide kodanike sideandmete privaatsusesse intensiivsemalt sekkuda vaid ajahetkel, mil isikud asuvad strateegilistes liiklussõlmedes, nagu lennujaamad või sadamad.

Ühest küljest on võimalik määratleda geograafiline piirkond, milles keskmiselt suurema kuritegude toimepanemise arvu tõttu on riigil õigus meie eraelu puutumatust läbi sideandmete saamise justkui mittediskrimineerivate asjaolude põhjal piirata.

Samas tekitab see teisest küljest põhjendatud küsimuse, kas näiteks Tallinna kesklinna elaniku privaatsus on vähem väärt, võrreldes näiteks Nõmme või Pirita elanikuga, kus keskmine kuritegude arv on väiksem?

Euroopa Kohtu 05.04.2022 otsusega kohtuasjas C-140/20 (Commissioner of the Garda Síochána jt) on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.

Loe ka artiklit Äripäevast.

Seotud teenused

Andmekaitse, küberturvalisus ja IT õigus

Merlin Liis-Toomela ja Käroli Tiirik: kas Tallinna kesklinnas on privaatsus vähem väärt kui Pirital?

Ellex Raidla vandeadvokaat Merlin Liis-Toomela ja advokaat Käroli Tiirik: mida Euroopa Kohtu värske lahend toob sideteenuse pakkujatele ja kas tarbijate andmete privaatsus on nüüd rohkem kaitstud?

Valdkonna eksperdid