Ants Nõmper ja Paul Kaasik: patsiendikindlustuse süsteem vajab reformi

Kõige mõistlikum oleks muuta patsiendikindlustus raviasutustele vabatahtlikuks. Sõltumata majandussektorist on vastutuskindlustuse peamine eesmärk tagada, et kahju tekitaja suudaks kahju hüvitada, kirjutavad Ellex Raidla partner Ants Nõmper ja jurist Paul Kaasik ERRis ilmunud arvamusloos.

Autorid märgivad, et aasta eest jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ehk rahvakeeli patsiendikindlustus on tervishoiusüsteemi jaoks osutunud koormavaks ja kulukaks. Kindlustusmaksetele kulub tervishoiusüsteemis ligikaudu kümne miljonit eurot, aga patsientidele makstakse välja alla ühe miljoni. „Ei saa pidada normaalseks, et väljamaksete ja kindlustusmaksete suhe on üks kümnele,“ kirjutavad Nõmper ja Kaasik.

Kuigi eesmärk oli muuta ravivigade käsitlemine läbipaistvamaks, on tegelikkuses kogu vastutus kaebuste ja vigade hindamisel jäetud kindlustusandjale. Otsused tuginevad väheste ekspertarstide hinnangutele, kellest paljud on seotud mitme raviasutusega. See suurendab huvide konflikti riski ja kahjustab süsteemi usaldusväärsust.

Autorite hinnangul oleks mõistlikum lahendus luua üks tsentraalne organ, kes hindaks ravivigu ühtsetel alustel. Sarnaselt vaktsiinikindlustuse süsteemile, mis oleks kordades odavam ja tagaks hüvitised kiirelt ja erapooletult. Kui ühtsele riiklikule süsteemile üleminek tundub liiga radikaalne, tuleks kehtivat regulatsiooni oluliselt lihtsustada või teha kindlustus vabatahtlikuks.

„Arvestades Eesti raviasutuste suurt rahalist võimekust ja kahjuhüvitiste väikest suurust, on selge, et ükski patsient ei jääks hüvitiseta,“ kirjutavad autorid. „Vabatahtlik süsteem toimis enne patsiendikindlustuse kehtestamist ja oli raviasutustele ning tervisekassale miljonite eurode võrra odavam.“

Artikkel ilmus esmakordselt ERRis 6. novembril 2025.