Eestis võeti vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikogu võttis 25. jaanuaril 2023 vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus reguleerib teatud valdkondades tegutsevatesse või teatud kriteeriumitele vastavatesse ettevõtjatesse suunatud investeeringute hindamist, eesmärgiga hoida ära soovimatuid mõjusid Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale.

Jõustumine

Seadus jõustub 1. septembril 2023.

Investorid

Seadus kohaldub välisinvestoritele. Mõiste „välisinvestor“ hõlmab kõiki EL-väliseid eraisikuid ja juriidilisi isikuid, kes omandavad otsese või kaudse osaluse sihtettevõtjas.

Tehingud

Seadus kohaldub välisinvesteeringutele, mille kaudu välisinvestor omandab (i) otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle, (i) otsese või kaudse olulise osaluse (≥10%) sihtettevõtjas või (iii) sihtettevõtja osa (oluline vara, ettevõte jms).

Regulatsioon kohaldub sõltumata investeeringu suurusest.

Sihtettevõtjad

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus puudutab muu hulgas elutähtsa teenuse osutajaid (elutähtsad teenused on elektri, maagaasi ja vedelkütusega varustamine, riigitee ja kohaliku tee sõidetavuse tagamine, telefoni- ja mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus, sularaharinglus, kaugküttega varustamine, veega varustamine ja kanalisatsioon), äriühinguid, milles riigil on oluline osalus, teatud meediaettevõtjaid, teatud taristuettevõtjaid, ettevõtjaid, kes toodavad sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutavad sellise kaubaga seotud tehnilist abi.

Kord kohaldub sõltumata sihtettevõtja suurusest (ainsaks erandiks on teatud meediasektori ettevõtjad).

Loa taotlemine

Välisinvestor peaks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitama taotluse pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.

Välisinvesteeringu läbivaatamise protsess on kohustuslik ja peatava toimega – loa saamiseni kohaldub ooteaeg (standstill) ning pooled peaksid vältima tehingu jõustamist enne loa saamist (gun-jumping).

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib eelnevalt konsulteerida, kas välisinvesteering on konkreetsel juhul loakohustusega.

Menetlustähtaeg

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet annab loa, keeldub loa andmisest või teatab taotlejale, et investeering ei ole loakohustusega 30 kalendripäeva jooksul alates puudusteta taotluse esitamisest. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teatud juhtudel eelnimetatud menetlustähtaega pikendada. Kui välisinvestoriga on vajalik läbi rääkida meetmeid Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks, võib loa menetlus võtta kuni 180 kalendripäeva.

Rikkumise tagajärjed

Kui loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha ettekirjutuse, kohustades osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 100 000 eurot.

Loe lisaks SIIT