Siim Vahtrus: kas üks haruldane kõrreline võib miljoniarenduse peatada?

Kaitsealuse taime ootamatu leidmine arendusalalt ei pea tähendama projekti lõppu, kirjutab Siim Vahtrus, Ellex Raidla nõunik, keskkonna ja planeerimise valdkonna juht. Küll aga tasub vaidluste ja halvimal juhul kriminaalmenetluse vältimiseks looduskaitseseaduse reeglitega hoolikalt arvestada. Mida peaks arendaja tegema, et kaitsealune taim ei kujuneks takistuseks, millest ei saa mööda?

Kaitsealused taimed teevad praktikas arendajatele peavalu

“Pealtnägija” kajastas 21.10 muresid, mis on tekkinud seoses Lahekalda arendusega Tallinnas. Suuremahulist elamuarendust pidurdab II kaitsekategooria taim alpi nurmikas. Pinnase ladustamise tõttu taimede kasvukohale on algatatud kriminaaluurimine ning looduskaitsjad on ehitusloa kohtus vaidlustanud.

Lahekalda ei ole erand. Viimase aasta jooksul olen ka oma praktikas näinud, kuidas kaitsealused taimed mõjutavad väga erinevate arenduste plaane, alates tuuleparkidest ja kalakasvatustiikidest ning lõpetades üksikute elamute rajamisega. Mida kaitsealuse taime leidmine arendaja jaoks tegelikult tähendab ning kas ja kuidas saab arenduse sellest hoolimata ellu viia?

Kolm kaitsekategooriat: haruldus määrab ranguse

Looduskaitseseadus jagab kaitsealused taime- ja loomaliigid kolme kategooriasse.

• I kategooria on haruldased või hävimisohus liigid. Kõik nende teadaolevad kasvukohad peavad olema kaitstud alapõhiselt: kaitseala, hoiuala või püsielupaiga koosseisus.

• II kategooria on ohustatud liigid. Alapõhise kaitse alla tuleb võtta vähemalt 50% nende registreeritud kasvukohtadest.

• III kategooria on liigid, mis võivad muutuda ohustatuks, või liigid, mis on kaitse tulemusel hävimisohust väljas. Alapõhise kaitsega peab olema tagatud vähemalt 10% nende registreeritud kasvukohtadest.

Oluline nüanss on see, et II ja III kategooria taimed on kaitstud ka väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku. Sellisel juhul kehtib nn isendikaitse. Kaitstavaid alasid oskavad arendajad üldjuhul vältida või nendega arvestada. Isendikaitse võib aga tuua ebameeldiva üllatuse ka mujal.

Kaitsealuse taime leidumine võib seejuures olla üllatuseks vaid arendaja jaoks, mitte Keskkonnaameti jaoks. Kaitsekohustuse teatis, mis teavitab maaomanikku kaitsealuse liigi leidumisest ja sellega seotud piirangutest, saadetakse üksnes I kategooria liigi kasvukoha kohta. II või III kategooria taimest ei pruugi arendaja aga teada ka juhul, kui amet sellest teadlik on.

Isendikaitse ei tähenda automaatset arenduse keeldu

Isendikaitse reeglid erinevad sõltuvalt kaitsekategooriast:

• I ja II kategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.

• III kategooria taimede puhul on keelatud ainult selline hävitamine ja loodusest korjamine, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Seega üksiku taime hävitamine ei ole tingimata keelatud. Väheesinduslikes populatsioonides seda keeldu ei kohaldata.

Tegelikkuses ei peata ka II kategooria taime leidmine tingimata arendust. Kui tegemist on väheesindusliku populatsiooniga, võib Keskkonnaamet anda nõusoleku taimi kahjustavaks või hävitavaks tegevuseks. Lahendus võib olla ka taimede ümberistutamine kas sama kinnistu teise osasse või mõnele muule alale.

Varajane suhtlus Keskkonnaametiga ja ekspertide kaasamine on edu võti

Neist reeglitest ja Keskkonnaameti praktikast tulenevad kaks praktilist järeldust.

Esiteks tasub juba arenduse planeerimise varases etapis küsida Keskkonnaametilt, kas alal leidub II või III kategooria taimi, millega tuleb arvestada. Nii on võimalik ennetada probleeme hilisemates etappides.

Teiseks ei pruugi kaitsealuse taime leidmine tähendada arenduse lõppu. Kaitsealuste taimede leidmisel või Keskkonnaametilt selle kohta info saamisel tasub varakult kaasata eksperdid. Viimased aitavad hinnata, kas konkreetne populatsioon on kaitset vääriv, ning leida lahenduse, mis võimaldab tegevuse ellu viia vastavalt looduskaitseseaduse nõuetele. Sageli piisab ehitise asukoha muutmisest, ent praktikas võib lahenduseks olla ka taimede ümberistutamine.

Kokkuvõtteks

Vastuseks pealkirjas püstitatud küsimusele – kaitsealune taim võib arendust oluliselt pidurdada. Kui palju, sõltub taime haruldusest. I kategooria taimede puhul on probleem suurem, III kategooria puhul on lahendus lihtsamini leitav. Takistus ei ole üldjuhul ületamatu, kui arendaja selgitab kasvukohad varakult välja ja otsib koos ekspertide ja Keskkonnaametiga lahendust. Nagu Lahekalda juhtum näitab, võib vastupidine käitumine tuua kaasa aastatepikkused vaidlused ja isegi kriminaalasja.

Artikkel ilmus esmakordselt kinnisvarauudised.ee