Sven Papp: vaatamata vintsutustele on globaalne tehinguturg jätkuvalt väga hea tervise juures

Ka Eesti ei ole koondamiste lainest puutumata jäänud: siinsed tehnoloogiaettevõtted Pipedrive ja Veriff teatasid hiljuti vastavalt 145 ja 66 inimese koondamisest. Ka rootslaste finantsettevõtte Klarna turuväärtus langes 45,5 miljardilt dollarilt 6,5 dollarini ning nemadki lasid lahti ligi 1000 töötajat, kirjutab Sven Papp, Ellex Raidla advokaat ja tehinguvaldkonna partner.

Kui 2022. aasta esimesel poolel viidi maailmas läbi 2500 globaalset tehingut kogusummas 1,9 triljonit dollarit, siis teisel poolaastal vähenes tehingute arv 600 võrra ning nende kogusumma oli märkimisväärselt väiksem, kõigest 1,2 triljonit dollarit. See tähendab, et globaalsete tehingute aktiivsus langes 40% võrra, mis esmapilgul võib tunduda kohutava tulemusena.

Samas ei tasu siiski unustada, et kõik siin maailmas on suhteline. Vaatamata globaalsete tehingute arvu märkimisväärsele langusele eelmise aasta teises pooles ületas globaalsete tehingute kogusumma 3,1 triljonit dollarit. See tähendab, et juba üheksa aastat järjest on maailmas tehtud tehingute aastane koguväärtus ületanud 3 triljoni dollari piiri ning ka 2022 ei olnud selles suhtes erand.

2022. aasta teisel poolaasta majanduskeskonna muutust väljendab seegi, et S&P 500 indeks langes 20%, Nasdaq Composite indeks 34%, USA FedFund intressimäär kasvas 0,25%-lt 4,3%ni, inflatsioon 2022 teisel poolaastal oli USA-s 9%, Eestis koguni 24%.

2022. aasta teine poolaasta näitas, et investorid on oma investeerimisobjektide osas valivamaks muutunud. Tehinguid tehakse nüüd „kui on vaja“ printsiibil, kusjuures investeeringute eest ei olda nõus maksma „hullult kõrget“ hinda. Fookus on varasemast enam suunatud kindlama rahavooga ettevõtetele ning riskivabamale tootlusele. Samuti on regulaatorid – finantsinspektsioonid, konkurentsiametid, välisinvesteeringute usaldusväärsuse kontrollijad – tehingud suurema tähelepanu alla võtnud, mistõttu võib tehinguteks vajalike lubade saamine võtta tavapärasest kauem aega. Investorid on sunnitud tehingupoolte tausta tähelepanelikumalt kontrollima ja lepingute detailidele oluliselt enam tähelepanu pöörama, mistõttu on trendina märgitud, et aeg tehingudokumentide läbirääkimiseks on pikenenud.

Eelneva aasta esimese poolega võrreldes tuleb laenuraha investoritele kallimalt kätte. Samas on sellegi aasta osas ootus, et globaalsete tehingute kogusumma ei lange alla 3 triljoni dollari ning ka tänavu loodavad fondid „tõsta“ globaalseteks tehinguteks kokku 1 triljon dollarit „uut raha“. Seega on fondidel on ka sel aastal piisavalt „dry powder-it“ ja nende investeerimisvõimekus on endiselt kõrge.

Euroopa finantsinstitutsioonid on märkinud, et globaalsete tehingute kese on nihkumas Ameerika Ühendriikide suunas. Samas ei tundu see ka liialt suur mure olevat, sest vastukaaluks sellele oodatakse, et Euroopas suureneb samavõrd kohalike tehingute osakaal.

Viimastel aastatel ning lähikuudel on maailm elanud läbi mitmeid kriise: Covid-19, logistikakriis, Venemaa sõda Ukrainas ning sellest tulenev energia- ja sisendhindade peadpööritav kasv, kahekohalised inflatsiooninumbrid, intresside tõus, jne. Viimaste aastate kriisid on omavahel põimunud ning uuele fenomenile on antud ka nimi – polükriis (polycrises). Vaatamate polükriisile on uskumatu, et vaatamata neile vintsutustele on globaalne tehinguturg jätkuvalt väga hea tervise juures.

2022. aasta esimesed kaks kuud andsid põhjust arvamiseks, et ka Eesti tehinguturg on löömas uusi rekordeid. Seda paraku siiski ei juhtunud, sest Ukraine sõda tegi omad korrektiivid ning tulemuseks oli see, et tehinguaktiivsus langes eelmisel aastal hoopis pea kolmandiku võrra. Kui üle-eelmisel aastal raporteeriti Mergermarket andmebaasidele Eestist 57 tehingust koguväärtuses 1,7 miljardit eurot, siis 2022. aastal oli samade tehingute arv 15 võrra madalam ning nende koguväärtus 0,4 miljardi euro võrra väiksem. Enamus eelmisel aastal sooritatud tehinguid tehti tehnoloogiasektoris, veidi ka taastuvenergeetikas. Üle pika aja toimus ka traditsioonilises tööstusharus suurtehing: HKScan Baltikumi ettevõtted müüdi Maag Grupile tehingväärtusega 90 miljonit eurot. Eestlastele peaks see olema eriti tähendusrikas, kuna eks ikka on tore lugeda lugusid, kus aastakümneid tagasi välismaalastele müüdud ettevõtted ostetakse nüüd eestlaste poolt tagasi.

Investeerimisvaldkondade poolest domineeris tehnoloogiasektor, nende seas ka meie endised või praegused start-upid.

Suurimaks raha kaasajaks oli Bolt 628 miljoni euroga, järgnesid Veriff ja Starship vastavald 89 ja 87,4 miljoni euroga. Samuti olid suuremate raha kaasajate eesotsas Ready Player Me (55 miljonit eurot), Glia (40,9 miljonit eurot), Eurora (37,7 miljonit eurot), 3Commas (37 miljonit eurot), Katana (36 miljonit eurot) ja Monese (35 miljonit eurot).

On märkimisväärne, et pooled Balti riikide TOP 10 tehingutest olid Eesti tehingud: varem mainitud Bolt (investorid Sequoia Capital, Fidelity jt), HKScan (investor Maag Grupp), Veriff (investorid Accel, Institutional Venture Partners jt) ja Ready Player Me (investorid Andreessen Horowitz jt), samuti Sunly (200 miljonit eurot, investorid BPCE Group, Mirova jt).

2021. aasta läks Eesti kapitaliturgude ajalukku kui IPOdroomi aasta – turul oli üle 20 avaliku pakkumise. 2022. aasta oli kapitali turgude osas märksa tagasihoidlikum – kokku tehti kuus aktsiate esmast avalikku pakkumist, viis aktsiate täiendavat avalikku pakkumist (SPO – Secondary Public Offering) ja kolm võlakirja avalikku pakkumist. Turu vahendusel kaasati kokku 108 miljonit eurot. Lisaks veel Eesti Vabariigi võlakirjadega kaastaud 1 miljard eurot. Eelmine kalendriaasta korrigeeris ka mitme 2021. aastal entusiastlikult turule tulnud emitendi väärtpaberite hindasid.

On ebatõenäoline, et tänavusest aastast saab tehinguturu uus rekordaasta – kui just sõda Ukrainas õige pea ei lõppe ja seal ei alga ennekuulmatud ülesehitustööd. Samas ei ole investoritel ka põhjust liigseks pessimismiks: tehinguid tehakse nii headel kui ka halbadel aegadel, ainult et hinnad ja tingimused on erinevad.