Sven Papp ja Gerda Liik: kas Eesti on sookvootideks valmis?
Ellex Raidla partner Sven Papp ja nõunik Gerda Liik: kuidas hakkab Eesti eelmise aasta lõpus Euroopa Liidus otsustatud sookvoote kehtestama, on meie ühiskonna küpsuse küsimus.
2026. aasta keskpaigaks peab Eesti börsiühingute nõukogus olema vähemalt 40 protsenti naisi või juhatuses ja nõukogus kokku vähemalt 33 protsenti naisi, praegu jääb naiste osakaal enamikul juhtudel oluliselt alla eelnimetatud protsentide. Eesmärgid tuleb saavutada kõnealuse aasta 30. juuniks.
Sookvootide teema pole kaugeltki uus – see tõusis fookusesse ligi 20 aastat tagasi, kui Norra otsustas kehtestada börsiühingute juhtkonna liikmetele sookvoodid. Tänaseks on ka mõned ELi liikmes riigid seda teed läinud. Kuna tegu on üsna emotsionaalse ja polariseeriva teemaga ning riigid on sellele siiani üsna erinevalt lähenenud, siis otsiti ELi tasemel selles küsimuses pikki aastaid poliitilist kokkulepet.
Eelmise aasta lõpus see ka leiti – 27. detsembril jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega soovitakse parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas. Eestil on kohustus direktiiv üle võtta 2024. aasta lõpuks.
Nagu öeldud, puudutab direktiiv vaid börsil noteeritud äriühinguid. Eesti kontekstis on oluline märkida, et see ei puuduta mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid, st ettevõtjaid, kus on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot.
Prantsusmaa ja Itaalia näitavad eeskuju
ELis on sookvootide osas pilt üsna kirju – väike arv riike on tänaseks sookvoodid kehtestanud, osades riikides rakendatakse pehmeid kvoote ja osades riikides pole ei siduvaid ega pehmeid sookvoote. Direktiivis mööndakse, et enamik liikmesriike ei ole võtnud ühtegi meedet, mis võiks olukorda piisaval määral parandada.
Kõige progressiivsemate liikmesriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa ja Itaalia, kus juba 2011. aastal võeti vastu esimesed õigusaktid, mis nägid ette siduvad sookvoodid. Itaalias kehtivad sookvoodid börsiühingutele ja riigi äriühingutele ning nõuete rikkumise korral võib trahvisumma ulatuda 1 000 000 euroni. Prantsusmaal kehtivad siduvad kvoodid börsiühingutele ja lisaks ka kõikidele äriühingutele alates teatud suurusest. Teatud kvootide rikkumise korral võib trahv tulevikus ulatuda kuni 1%-ni ühingu palgafondist.
Eestis on naised alaesindatud
Eesti sörgib antud küsimuses sabas. Seadus ei sea juhtorganite koosseisule soolisi nõudeid ning samuti ei tee seda hea ühingujuhtimise tava, mis pärineb 2005. aastast ja mis on tänaseks nii mõneski aspektis üsna vananenud. Võttes arvesse sellekohaste reeglite puudumise, pole ka üllatav, et naised on Eesti börsiühingute juhtorganites (nii juhatustes kui ka nõukogudes) tugevalt alaesindatud.
1. jaanuari 2023. aasta seisuga oli Nasdaq Tallinna börsi põhi- ja lisanimekirjas kokku 20 emitenti, millest üheksas ei olnud juhatuses ega nõukogus ühtegi naist ja kuueteistkümnes ei olnud juhatuses ühtegi naist. Vaid ühe börsiühingu juhatuses moodustasid naised enamuse. Mitte ühegi börsiühingu nõukogus ei olnud naised enamuses.
Ehk siis kokkuvõtvalt 20 börsiühingu 47 juhatuse liikme kohta on vaid 6 naist (12,8%) ja 100st nõukogu liikmest on vaid 11 naised (11%).
Millise tee valib Eesti?
Kahtlemata on tegu väga märgilise direktiiviga, mis näitab ühiskonna küpsust. On huvitav jälgida, millise tee Eesti valib – kas võetakse üle direktiivi poolt nõutud absoluutne miinimum või otsustatakse olla ambitsioonikamad.
Ei saa öelda, et direktiivi nõuded oleksid liiga karmid, koormavad või sekkuksid liigselt äriühingute juhtimisse. Direktiiv jätab liikmesriikidele üsna palju mänguruumi. Kui liikmesriik otsustab direktiivist üle võtta vaid miinimumi, siis kahetasandilise juhtimissüsteemi puhul piisaks põhimõtteliselt ka sellest, kui börsiühingu neljaliikmelises nõukogus on vaid üks naine.
Kui tahta olla ambitsioonikam, siis võiks seadusandja kaaluda järgmisi võimalusi:
– laiendada sookvoodid kõikidele börsiühingutele, sõltumata ühingu suurusest;
– säilitada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid puudutav välistus, kuid vähendada direktiivis sätestatud töötajate arvu, käibe ja bilansimahu piirmäärasid;
– laiendada sookvoodid ka riigi äriühingutele ja äriühingutele, milles riigil on vähemalt otsustusõigus;
– laiendada sookvoodid kõikidele äriühingutele alates teatud suurusest;
– sätestada börsiühingute juhatusele eraldi kvoot.
Loodetavasti otsustab seadusandja selles küsimuses mõistlikult ambitsioonikas olla, võttes mh arvesse Eesti ettevõtluskeskkonda, ning ei piirdu vaid direktiivi nö miinimumprogrammiga. Kas Eesti äriühingute juhtorganites hakkab senisest enam naisi olema? Suuremates börsiühingutes kindlasti, muus osas – saame näha.
Artikkel ilmus 16. jaanuaril Äripäevas.
Kuula ka Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud arutelu, kus Sven Papp ja Gerda Liik selgitasid peagi tulevaid muutusi. Arutelus osales ka Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
